Infotehnoloogia plussid ja miinused Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju
Laialt arenevad ka kõik tehnika valdkonnad. Mida rohkem on tehnika arenenud, seda kiiremini ja paremat informatsiooni lõpuks ka erakorralise meditsiini tasandil saadakse ja aina mugavamaks see kujuneb. Samuti laieneb ja arenevad erinevad süsteemid. Seega sõltub kohati tehnika arengust ka töö efektiivsus. Kuid milliseid infotehnoloogilisi vahendeid erakorralises meditsiinis kasutatakse ja millised on nende võimalused? Töö eesmärgiks on saada rohkem teada erinevatest infotehnoloogilistest vahenditest ning nende kasutusvõimalustest. 3 1. RAADIOSIDE KIIRABIS Häirekeskus kasutab SOS programmi, mille läbi toimub kõnetöötlus, sündmuste töötlus, positsioneerimine ning ressursihaldus. Läbi SOS programmi näeme ära komando põhiselt kus ta asub, mis olekus ta on ning mis on tema tehnika liik. Läbi selle otsustatakse, milline brigaad peaks sündmuskohale sõitma, vastavalt väljasõidu astmele.
Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks. Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest. Virtuaalmaailmgi võib olla haavatav ja meie igapäevane mugavus võib väga äkki ja kiiresti kaduda. Reaalne virtuaalmaailm ümbritseb meid kõikjal. Oleme sellega nii harjunud ja mugandunud, et teisiti ei kujutagi ette. Otsekorraldused pangakontodelt, mobiiltelefoniga Internetis surfamine ja mõne sekundiga teisele poole maakera elektronkirja saatmine on meie loomulik elu osa ja tundub tavaline ning iseenesestmõistetav. Oma igas päevas kasutame erinevaid
Infotehnoloogia Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Informaatika Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist.
Alljärgnevad alapeatükid käsitlevadki mitmesuguseid andmekaitse ja infoturbe praktilisi aspekte. Tasub toonitada, et siintoodut ei saa kindlasti pidada ammendavaks materjaliks, millest igapäevatöös lähtuda, niisiis tasub asjast huvitatutel tutvuda lisamaterjalidega. Mõned viited on toodud lõpus. Kohtvõrgu turve ja klient-server mudel Tihti räägitakse eraldi füüsilistest, organisatsioonilistest ja infotehnoloogilistest turvamehhanismidest, kuid kohtvõrgu projekteerimisel ja arendamisel on otstarbekas arvesse võtta kõiki kolme korraga, kuna üks dikteerib teise - füüsiline paigutus peaks lähtuma kasutatavast ülesehitusmudelist, kasutus aga sõltub võrgu füüsilisest ehitusest, seega on oluline, et juba projekteerimisfaasis tulevasi kasutajaid arvestatakse, sest ümberehitus on kallim ja tülikam kui algusest peale korraliku projekti järgimine.
küberjulgeoleku; · Eesti on kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik; · infosüsteemide turvalist ja laialdast kasutamist toetab proportsionaalne õiguslik regulatsioon; · Eesti on küberjulgeoleku tõhustamiseks tehtava rahvusvahelise koostöö üks juhtriike. Tegevusvaldkonnad küberjulgeoleku tugevdamiseks: 1. Turvameetmete süsteemi arendamise ja laiaulatusliku rakendamise aluseks on teadmine, et ühiskonna igapäevane toimimine sõltub infotehnoloogilistest lahendustest. Iga infosüsteemi omanik peab teadvustama ohtusid, mis kaasnevad tema poolt pakutava teenuse katkemise või häirimisega. Sellest tulenevalt peavad olema välja töötatud ja rakendatud ajakohased ja majanduslikult otstarbekad turvameetmed. Olulisemad eesmärgid turvameetmete süsteemi arendamisel ja rakendamisel on: · suurendada kriitilise infrastruktuuri ja sellele osutatavate teenuste vastupanuvõimet küberruumis olevatele ohtudele
Arvutatud riski hindamise kriteeriumiks on aktsepteeritav risk, st selline oodatav kahju, mida on otstarbekas taluda, püüdmata teda kahandada üha kulukamate turvameetmetega. Kui arvutuslik risk ei ületa aktsepteeritavat, puudub turvameetmete lisamisel majanduslik põhjendus [13, lk 61]. Kuna dokumendisüsteem on osa asutuse infosüsteemist, on turbemeetmete (varukoopiate tegemine, arvutivõrku ja rakenduste, sh dokumendisüsteemi kasutamise korraldamine) rakendamine üks osa infotehnoloogilistest andmeturbemeetmest. 71 Alljärgnevalt on ära toodud mõningad soovitused hädolukorra riski vähendmiseks dokumendi- ja arhivihalduses, sh meetmed andmebaaside kohta, lähtudes eeltoodud aladest. Füüsilised turvameetmed peavad pakkuma maksimaalset kaitset ohtude eest, rünnete puhul aga peavad nad täitma ründe peletamise, tuvastamise ning tõrje või viivituse funktsioone
508 18 Logistika infosüsteemid Küsimused 1. Mille poolest erinevad mõisted „infotehnoloogia“ ning „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia“? 2. Millist kasu saadakse infotehnoloogilistest rakendustest? 3. Millist kasu saadakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendustest? 4. Milliseid ülesandeid täidetakse infotehnoloogia vahendite kasutamisega logistikas ja tarneahela juhtimises? 5
annaabi.ee 
