1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäide...
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma
kui kõike, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit. Michael Buckland eristab informatsiooni mõiste käsitlemisel kolme kategooriat: Informatsioon kui protsess, mis tähistab informeerimist, infoedastust ja näitab inimese teadmiste seisundi muutumist; Informatsioon kui teadmine, mis peegeldab esimeses kategoorias omandatut; Informatsioon kui "asi", mis viitab informeerivatele andmetele ja dokumentidele. Brenda Dervin, kes on tuntud infoteaduses nn sensemaking koolkonna rajajana, eristab järgmisi informatsiooni tüüpe: Objektiivne informatsioon, mis asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust. Subjektiivne informatsioon, mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus. Nn. sensemaking informatsioon, mis võimaldab "liikuda" objektiivse ja subjektiivse informatsiooni vahel, mõista maailma ning sellele arusaamisele vastavalt tegutseda. ... suurem osa määratleb, et informatsioon on
.........................25 1.Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded.....................................................25 2.Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. ......................................27 3.Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia............................................28 INFOTEADUSE UURIMISMEETODID................................................................................30 1.Andmekogumismeetodid infoteaduses...............................................................................30 2.Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses..............................................................................33 3.Statistilised meetodid infoteaduses.....................................................................................34 LIIGITAMINE JA INDEKSEERIMINE..................................................................................34 1. Tesauruse mõiste, selle ülesehitus
-infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast. -teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast. Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja
Mille poolest on need väljaanded olulised? Olulised olid selle poolest, et need väljaanded olid teadustööde aruannete kataloogid. Catalog of Auxiliary Pyblications in Microfilms and Photoprints`is viidati pea 2000 dokumendile ja ajakirjade artiklile, mis olid kättesaadavad mikrofilmina. Bibliography of Scientific and Technical Reports oli teadustehnika aruannete bibliograafia (väljaandaja The Publications Board) 16. Millised olid kaks infoteaduses ja infokorralduses olulist valdkonda, millega hakkas 1950ndatel aastatel tegelema E.Garfield? 1952a. avaldas ta esimese signaalinformatsiooni (või ka sisulehekülgede contentspage) väljaande Contents in Advance I numbri, mis sisaldas raamatukogunduse ja dokumentatsioooni ajakirjade sisukordi. 1953a.st tegeles tsiteerimise ja viitamise uuringutega, uuris lähtematerjali Sciense Citation Indexle. 17. Mille kohta pakuvad informatsiooni Citation Index tüüpi andmebaasid? 1963
tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses. Vaatluseks peab luba olema. Vaatluse liigid: Süstemaatiline/struktureeritud vaatlus Osalusvaatlus * Süstemaatiline, liigendatud * Kujuneb vabalt vastavalt olukorrale * Vaatleja on kõrvalseisja * Vaatleja osaleb rühma tegevuses * Pigem kvantitatiivne meetod * Pigem kvalitatiivne meetod * Eelnevalt määratakse tunnused, mida vaatluse käigus registreerida
annaabi.ee 
