LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada 3. Vällamäe matkarada •. Toimuvad kultuuri – ja spordiüritused •. Haanja küngaste vahel paiknevad väikesed külad ja talud KASUTATUD ALLIKAD • Google • http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnah aridus/haanja.pdf • Osa pilte on võetud www.bio.edu.ee lehelt Ööbikuorg Hinni kanjon TÄNAN KUULAMAST JA VAATAMAST!
Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) · Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. · Penijõe matkarada · Suitsu matkarada · Salevere matkarada · Näärikivide õpperada · Kiideva Puise matkarada Rõngastuskeskus · Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. · Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja koordineerib lindude ja nahkhiirte
Kõige silmapaistvamateks pinnavormideks on ranna-astang ning Suurmägi (50,6m) Tähtsamad objektid Silmapasitvaim pinnavorm ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang. Suurmägi (merepinnast 50,6 m) Raunamägi (abs kõrgus 54,2 m) Palju allikaid Viidumäe allikasood. Vesiku oja, mis suubub Kihelkonna lahte. Huvitavat külastajatele Õppe- ja matkarajad Audaku rada (2,2km) läbib Lääne-Saaremaale tüüpilisi biotoope. Viidumäe rada (1,8km) Rajad on varustatud infotahvlitega. Vaatetorn Viidumäe looduskaitseala keskus Vaatetorn RajatudRauna mäele 1979 Foto 4 . Viidumäe Looduskaitseala vaatetorn Vaade üle Lääne-Saaremaa Näha Saaremaa metsaseim ala Foto 3 . Vaade vaatetornist alla, lõuna poole Viidumäe looduse õpperada Antsülusjärve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune sisemaine pangajärsak Muhumaal (~2m). Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus
kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga
Joonis 1. Uuritav piirkond Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja kaitsealal. Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada. Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest talukohtadest, läbi liivaste männikute, üle kõrg- ja madalsoo ning soosaarte. Imeilus vaade rabale avaneb Suuretüki vaatetornist. Omaette väärtus on vaatetorni ja raba infotahvlite tekstid ja pildid. 1,5-2 tundi aega saab paremini sisustatud kui telekast loodusfilme vaadates. Emajõe algusesse Tartu - Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu-
voldik. 29 Kavadi looduse õpperada, mille kohta on olemas voldik ja tähistus looduses. Kütiorus asub maakunsti rada. Praeguse seisuga puudub looduses rajatähistus ja samuti rada tutvustav voldik. Raskusi võib ilmneda täpsema informatsiooni hankimisega. Rõuge ürgoru loodusrada, mille kohta on voldik ja rada on tähistatud ka looduses. Rõuge energiarada on varustatud infotahvlitega, lähtub Rõuge Ööbikuorust. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Vastavalt Euroopa Liidu LIFE- Nature projekti ,,Harivesilike kaitsmine Ida-Baltikumis" kirjeldusele, esineb Haanja looduspargi territooriumil 80% kogu Eesti alale jäävast harivesiliku populatsioonist. Sellesse projekti kuulub ühe alana ka Haanja looduspark. Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku olles nii linnu- kui loodushoiuala.
Piirkonna arengu- ja konkurentsivõime kontekstis on kultuuripärand märgilise tähtsusega. Samuti võib positiivsete tegevustena välja tuua RMK matkaradade ja puhkealade rajamist, mis pakuvad inimestele võimalusi looduses viibimiseks, püüdes samas vältida nende tegevusega kaasnevaid ohtusid. Näiteks RMK Oandu looduskeskus Lahemaa rahvuspargis tutvustab looduses liikumise võimalusi ning sealt saavad alguse mitmed matkarajad, mis on tähistatud viitade ja infotahvlitega. 14 Kokkuvõtteks võib öelda, et piirkonna peamiseks majandusliku arengu ja konkurentsivõime eelduseks on ühelt poolt selle soodne asupaik mere suhtes, mis on läbi aegade andnud olulise tõuke tööstuse ja kaubanduse arenguks. Samuti pakub metsamaa ning maavarad tööstusele vajalikku toorainet. Samas on tegemist looduskeskkonna mõttes unikaalse piirkonnaga, mis
annaabi.ee 
