tõmmates). Enamasti on küsimused keerukamad. Siin tuleb suur vahe info sisalduse suhtes lähtudes inimese küsimuse oskusest. Inimestel, kes ei oska midgai küsida on alat igav. Iga teate informatsioonisisaldus sõltub teates kajastatud situatsiooni keerukusest, küsija eelteadmisest, aktiivsusest. Informatsiooni allikad *Geneetiline info. *isiklik vahetu kogemus, mälu. *Teiste inimeste kogemus *Kultuuri märkides ja tekstides talletatud ühiskondlik kogemus. KOMMUNIKATSIOON infoseoste loomine, töötlemine ja levitamine ülekandmine subjektilt subjektile. MÄRK JA TÄHENDUS semiootiline põhi. Märk on mistahes meeleliselt tajutav objekt, mis esineb suhtluses infomatsiooni vahendajana. Mäk ei ole mitte ainult sõna v pilt. Selleks on iga ese zest, sündmus, mida annab tõlgendada ja mis aitab luua seoseid. Tähendus on märgi abil edastatav informatsioon. Kui me oskame selle koodi kaudu märki teistega sidudes luua teatud mõtte.
põhitegevus ühiskonnaliikmete nimel. Puudub ametlik võim. Osalemine on vabatahtlik ja ilma .sotsiaalse kohustuseta loeng.2 Informatsioon ja inimtegevus Keel on kultuuris kujunenud üldarusaadavaid tähendusi säilitav märksüsteem, kultuuri edasikandev universaalne meedium. Selle kaudu omandab inimene suhtlemiseks vajaliku ühise kultuurilisi .tarkvara .Märk on meeleliselt tajutav objekt, mis esineb informatsiooni vahendajana .Märk tähistatu ja tähistaja Kommunikatsioon on infoseoste loomine, töötlemine ning ülekandumine subjektilt subjektile, mille tulemusel neil kujuneb sündmuse või olukorra jagatud tähendus. Meedia on märkide kaudu kultuuris .ajalooliselt talletatud või teistelt inimestelt kogutud tähenduste vahendaja !Märkide ülekandmine .Meediumile on iseloomulik teatud tüüpi märkide kasutamisvõimalus või eelistus Igas tehnoloogial põhinevas meediumis kujuneb lisaks universaalsele loomulikule keelele oma (märksüsteem.(filmikeel
Infopoliitika kasutamine on dunaamiline toovahend koigi informatsiooniga tehtavate toimingute sidustamiseks organisatsiooni uldeesmarkidega, otstarbekaks otsustamiseks ressursside paiknemise ja paigutamise ule, suhtlemise ja infoseoste edendamiseks organisatsiooni eri osade ja valiste sihtgruppide vahel, informatsiooniga seotud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks ning tagasiside saamiseks organisatsiooni arengust. Organisatsiooni infopoliitika maarab: · Informatsiooni kasutamise eesmargid, prioriteedid · Infojuhtimise tehnoloogia · Infojuhtimise susteemid
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ). Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas 10
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas 10
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ). Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) 10 kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas
annaabi.ee 
