luuletuste kaustiku. Hiljem imestavad rühmakaaslased, miks Kadri luuletuste võõraste silma alla sattumist nii väga üle elas. Luule, mis Kadri jaoks oli sügavalt isiklik, tundus teiste tüdrukute jaoks pigem loominguna, mille üle võiks avalikult uhke olla. Kuid Kadri tundis ennast väga halvasti, sest tähelepanu pälvis luuletus mida ta teistele avaldada ei soovinud, sest luuletus sisaldas Kadri kõige salajasemaid ja isiklikemaid mõtteid. Õigus informatsioonilisele enesemääramisele on moodsa andmetöötluse tingimustes eriti tähtis. Isegi suhteliselt tähtsusetute andmete põhjal võib elektroonilise andmetöötluse abil väga hõlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta üksikasjalikku teavet. Siinkohal ütleb isikuandmete kaitse seaduse §11, et andmeid võib töödelda üksnes andmesubjekti nõusolekul ning haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus. See
· Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis võimaldab ohjeldada emotsionaalseid reaktsioone · Loobumine avalikust lubadusest teha/nõustuda/aktsepteerida · Muudetakse "vabatahtlik otsus" surve all antud lubaduseks · Oma emotsionaalsete seisundite jälgimine ebameeldivustunne viitab vastuoludele III Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel 3.1 Toetub: · matkimisele · informatsioonilisele konformsusele · sotsiaalse õppimise protsessile Näiteks. Sarnaselt reageerimine või sarnased väärtused loovad partnerites sobivuse ehk meeldivuse normi. 3.2 Konkreetsete tehnikate näited: · enamuse arvamuse loomise tehnika · määramatuse loomise tehnika · "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi Ärevuse vähendamise printsiipi 3
ametiteks". Sellised elukutsed on näiteks juhataja, ehitaja, insener, autojuht, lendur ja politseinik. 6. Nimeta ja kirjelda vähemalt kaks Cialdini poolt formuleeritud mõjustamistehnikatest. Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: Vastastikkus (Reciprocity)/ Järjepidevus (Consistency)/ Sotsiaalne tõendus (Social proof)/ Meeldivus (Liking)/ Autoriteetsus (Authority)/ Nappus (Scarcity) Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel: Toetub: matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi/ Ärevuse vähendamise printsiipi Kaitse mõjustamise vastu :Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest
või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib riivata põhiseadusega kooskõlas ja PS § 26 teises lauses nimetatud põhjustel. PS § 26 esimene lause piiritleb sätte esemelise kaitseala sätestades perekonnaelu ja eraelu puutumatuse. Eraelu sfääri kuuluvad eelkõige intiimsfääri puutumatus, õigus seksuaalsele enesemääramisele, õigus informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus oma sõnale ja pildile. PS § 26 kaitseb kõik eraelu valdkondi, mis ei ole hõlmatud mõne eraelu kaitsva erisättega. PS § 19 tagab üldise vabaduspõhiõiguse. Üldine vabaduspõhiõigus kaitseb ka isiksust (üldine isiksuspõhiõigus), tagades üldise enesemääramisõiguse ja enesekujutamise õiguse. Kokkuvõtlikult võib märkida, et kui mõni eraeluga seotud valdkond ei ole kaetud § 26
informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Õigus informatsioonilisele enesemääramisele on moodsa andmetöötluse tingimustes eriti tähtis. Isegi suhteliselt tähtsusetute andmete põhjal võib elektroonilise andmetöötluse abil väga hõlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta üksikasjalikku teavet. Siinkohal ütleb 13 isikuandmete kaitse seaduse §11, et andmeid võib töödelda üksnes andmesubjekti nõusolekul ning haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus
tähtsust ja traditsioone. 2 ANDMEKAITSE Andmekaitsega seonduvalt on põhjust põhjalikumalt peatuda informatsioonilised enesemääratlusel. Informatsiooniline enesemääratlus on kaitstava õigushüvena määratletav koos andmekaitsega alates 1970.a, mil Euroopa riigid hakkasid isikuandmete kaitset väärtustama määral, mis viis sellealase seadusandliku baasi tekkimiseni. Õigus isikuandmete kaitsele on osa enesemääratlusõigusest, täpsemalt õigusest informatsioonilisele enesemääratlusele. Millist hüve andmekaitsega kaitstakse? Andmekaitse kui õigusharu ei keskendu mitte andmete kaitsele, vaid kaitseb inimest, keda kaitstavad andmed identifitseerivad. Andmed on informatsioon kellegi või millegi kohta. Isikuandmed on seega informatsioon kellegi kohta. Andmekaitse kaitseb isikut, täpsemalt isiku õigust informatsioonilisele enesemääratlusele. Informatsiooniline enesemääratlus on isiku põhiõigus ja -vabadus ise valida ja
kriitilised ka sünniregistri ja veel mitme andmekogu suhtes. Sotsiaalministeerium põhjendas isikustatud andmete kogumist terrorismivastase võitlusega [15]. Kindlasti on võimalik, et sarnaselt eelnevale suletud andmebaasile on avalikke, kus liigne kiirustamine on põhjustanud seaduslike lünkade tekkimise ja seeläbi liiga isiklikul tasandil andmete avalikustamise veebikeskkonnas. Kuigi avalikustatud ja mitteisiklike andmeid ei saa ühe allika järgi indiviidiga siduda, on endiselt oht informatsioonilisele enesemääramisele. Nimelt võib siduda muudest andmekogudest saadud andmed olemasolevatega ja sellisel viisil luua erinevaid isikuprofiile. Kuigi 1996. aastal tehti seda politsei siseselt saadud andmetega, ei ole välistatud võimalus, et näiteks 2036. aastal suudetakse suurandmeid kasutades luua superandmebaas, mis sarnaneb Imre Perli andmebaasile [16]. Eelnimetatud andmebaas sisaldas Eesti elanike registri, autoregistri ja telefoninumbreid
kohaldamine ja piiride määratlemine sõltub nii faktilisest asjaoludest kui igast konkreetsest isikust. *Eneken Tikk Ja Ants Nõmper (2007) "Infoõigus"; Kirjastus Juura. (Siit vaadake sissejuhatavaid osasid infovabaduse, informatsioonilise enesemääramisõiguse ja väljendusvabaduse osas. Kohtulahendeid ja ELi regulatsiooni ärge lugege.) Lk 37 – informatsiooniline enesemääramisõigus(3.2). Mõistlik on keskenduda kohe alguses ainult ühele enesemääramisõiguse tahule – informatsioonilisele enesemääramisele. 22 Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud eespool nimetatud debattidest kõlama jäänud neli seisukohta. Esiteks, kontroll isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimuses. Teiseks ja kolmandaks, mittesekkumise ja sekkumise piiraminse vajaduse põhimõtted. Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või
Kaitseõiguse riive seisneb kaitse tagamata jätmises. Samas on kaitseõiguse teostamisel seadusandjal avar mänguruum, kuna mingi hüve kaitsmiseks on enamasti rohkem kui üks võimalus.107 Perekonna- ja eraelu puutumatuse kaitseala hõlmab kõik eraelu valdkonnad, mis ei ole hõlmatud spetsiaalsete eraelu kaitsvate õiguste poolt. Iseäranis kuuluvad siia intiimsfääri puutumatus, õigus seksuaalsele enesemääramisele, õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma pildile ning sõnale. Intiimsfäär hõlmab näiteks märkmeid päevikus või arsti kartoteegis haiguste kohta. Õigus seksuaalsele enesemääramisele hõlmab kõik sugulist puudutava. Informtatsiooniline enesemääramine hõlmab kogu riiklikult talletatava informatsiooni, mis ei lange PS § 42 alla, mis käsitleb keeldu koguda ja talletada kodaniku veendumusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Õigus