Alternatiivsed tegevusvariandid, väliskeskkonna võimalikud seisundid, erinevate väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosused ja alternatiivide kasulikkusehinnangud konkreetsete väliskeskkonna seisundite korral on need otsuse ettevalmistusprotsessi põhielemendid, mis kajastuvad baasmudelis. Otsuse ettevalmistamise baasmudelit iseloomustatakse kui tegutsemise tulemuste välja riski oludes. Alternatiivide elluviimise tulemused (Yij) on otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. Neid tuleb hinnata kasulikkuse alusel, st vastavuse alusel probleemsituatsiooni lahendamise eesmärksüsteemile. Alternatiivide elluviimise tulemuste väli on põhimõtteliselt tabel, kus on iga võimaliku alternatiivi (Xi) kohta toodud selle alternatiivi elluviimise tulemus (Y ij) erinevate väliskeskkonna seisundite (Si) ja nende seisundite esinemise tõenäosusete (Pi) korral. Väliskeskkonna seisundid
alusena individuaalset alternatiivide järjestust, ei suuda täita elementaarseid tingimusi. Borda loendus (leiab, mis on enamiku soov) – iga hääletaja reastab alternatiivid eelistuse järjekorras, iga alternatiiv saab hinde vastavalt kohale järjekorras: esimene -1, teine -2 jne. Leida iga alternatiivne summaarne hinne, võidab see millel on kõige väiksem summa. Rikub Arrow teoreemi 4.punkti. Amartya Sen: Arrow teoreem kehtib vaid siis, kui informatsiooniliseks aluseks individuaalsed eelistuste järjestused (A>B>C). AGA kollektiivsete otsuste tegemine ei pruugi tugineda vaid eelistuste järjestuse informatsioonile. See võib anda vähe kasulikku infot, mis meid tegelikult majandus- või sotsiaalpoliitiliste otsuste juures huvitab. Arrow teoreem ei tähenda, et kollektiivne otsusetegemine on võimatu. Võimalik ja võimatu sõltub sellest, millist infot me otsusetegemise alusena kasutame. Kui
arv alternatiivseid tegevusvariante ja väikesearvuline täielik kogum otsustajast sõltumatuid väliskeskkonna seisundeid, alternatiivide elluviimise tulemuste vektoril on ainult üks kogu väliskeskkonna ruumi ulatuses kvalitatiivselt homogeennse ja kvantitatiivselt mõõdetav komponent Y, mille arvväärtused yij ongi otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. - Neid väljasid tuleks koostada vastavalt alternatiividele ja väliskeskkonna seisundite arvule: alternatiivide arv X korrutatud väliskeskkonna teisundite arvuga S. 99. Kuidas saadakse alternatiivide elluviimise tulemuste väljadest alternatiivide elluviimise kasulikkuse väljad? Kui palju kasulikkuse välju tuleks otsuse ettevalmistusprotsessis koostada? - Alternatiivide elluviimise tulemusi tuleb hinnata nende kasulikkuse alusel. Asendades
muutustel (sh lokaalselt): + struktuurimuutused vs protsessi edasikestmine. Mälu pole üks eristamatu terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mölusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides; ilmneb tema kasutamisel (pole ,,konteiner ladustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks (taju, kujutlus, mõtlemine). Tuleb eristada mälus olemasolevat (available) informatsiooni ligipääsetavast informatsioonist. Võimalik inf ehk põhimõtteliselt olemasolev on tunduvalt suurema mahuga võrreldes sellega mida me saame kogu aeg kasutada. Kuivõrd me suudame avastada sellega 'võtme' võimalikule infile. Meeldejätmine (omandamine, salvestamine)- vaata ise!!! Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase
rakumembraani erutuvuse pikaajalistel mutusel (sh lokaalselt); + struktuurimuutused vs protsessi edaskestmine Mälu pole üks eristamatu terviknähtus,vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete,neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses,protsessides;ilmneb tema kasutamisel (pol ,, konteiner laudustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju,kujutlus,mõltemine) Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast,ligipääsetavast informatsioonist Meeldejätminine (omandamine,salvestamine) Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel.Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutatavasse vormi Tulemusliku omandamise põhitegurid: · Aktiivsus(vajadus,motivatsioon,tahe,eesmärgipärasus)
2. Mälu pole mitte terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega. 3. Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides. Ilmneb mälu kasutamisel, kas teadvustatuna või mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist. Kuna mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised. Tähtsamate hulgas mainigem ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Kolm peamist protsesside ringi
annaabi.ee 
