Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik. Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma, et püüda leida parimat poliitikat ja strateegiat, kuidas hakata vastu sellele vägivaldsele nähtusele.
http://plato.stanford.edu/entries/ethics-computer/ [01.12.2011] 9. Eetikaveeb. Intellektuaalne omand ja autorikaitse. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/220039 [01.12.2011] 10. Eesti Infotehnoloogia Seltsi kutse-eetika koodeks. Kättesaadav: http://www.eits.ee/index.php?section=ws_eits_est&ws_id=9 [01.12.2011] 11. Moore, J. H. What is Computer Ethics?, 1985. 12. Jõesaar, A. Vabana sündinud. Arvutimaailm, 2009, nr 12. 13. Himanen, P. Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim. Tallinn, 2003. 14. Sutrop, M. Geenivaramu ja eetika. Eesti Päevaleht, 2002, 10. jaanuar.
*maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Ühiskonna muutused: • sotsiaalkultuuriline • poliitiline - NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL), valitsustevaheline koostöö ja rahvusvaheline valitsusteväline koostöö (nt Greenpeace, Red Cross) • majanduslik - Uus majandusareng - “kaaluta majandus” – teadmiste majandus – informatsiooniajastu – postindustriaalne ühiskond -tehnoloogilised kirjaoskajad Igapäevaelus: • Uus-individualism –> Enesetaasloomise järeleandmatu rõhutamine; Lõputu isu kohese muutuse järele; Vaimustus sotsiaalsest kiirendusest ja dünaamilisusest; Lühiajalisus ja episoodilisus. Nt. käsilevõetud lühiajaline projektitöö, eneseabi käsiraamatud, pidev identiteedi muutmine • Töökäitumise teisenemine: Amet kogu eluks! Töö väljaspool kodu! Töö täisajaga
(vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus • Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas) – maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastatikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. Majanduses – transnatsionaalsed korporatsioonid, teadmiste majandus, informatsiooniajastu. Poliitikas – NL stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvaheliste ja regionaalsed valitsemisviisid (ÜRO ja EL), rahvusvaheliste valitsuste väline koostöö (greenpeace, red cross) Riskid – ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel. Eelindustriaalses (traditsioonilises) ühiskonnas – looduslikud ohud; industriaal ühiskonnas – looduslikud ohud; toodetud, inimtekkelised riskid,
Poliitilised muutused: •NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine •rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL) •valitsustevaheline koostöö (nt International Telecommunication Union) ja rahvusvaheline valitsusteväline koostöö (nt Greenpeace) Majanduslik globaliseerumine Sealhulgas: • Uus majandusareng - “kaaluta majandus” – teadmiste majandus – informatsiooniajastu – postindustriaalne ühiskond – tehnoloogilised kirjaoskajad • Transnatsionaalsed korporatsioonid – Elektroonilise konteksti areng - edu pant Riskid: Välised mõjutused – toodetud risk: keskkondlikud riskid; terviseriskid; sotsiaalsed riskid; kultuuririskid. Globaalne riskiühiskond – suutmatus aimata/ennustada riske; riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus. Globaaldebattide koolkonnad:
abil selgitatakse ning lisatakse juurde omapoolne hinnang. Kokkuvõtvalt tuleb juttu kõige olulisematest praktilistest teemadest, mis puudutavad investeerimist kulda. 2 1. MIKS INIMESED VAJAVAD KULDA? "Kuld jääb alati juveliiridele tähtsaimaks tooraineks ja samal ajal on ta kõrgtehnoloogiline elektrijuht. Kulda kasutatakse meditsiiniseadmetes, hambaravis ja mitmete haiguste ravimiseks, liigesepõletikust kuni vähini. Kullast plaate kasutatakse arvutites ja paljudes teistes informatsiooniajastu tehnikaseadmetes. Kuid kõik need jäävad siiski varju kulla põlise kasutuse ees rahana. Kuld on vara viimase häda korral ja seega kõige olulisem osa varandusest." (Kosares 2007, 11) "Ameerika Ühendriikide finants- ja poliitilisel maastikul domineerivad valuuta ja majanduse vallas kurjakuulutavad sümptomid. ... föderaalvalitsuse tohutu defitsiit, koormav ja praktiliselt tasumatu riigivõlg, kiirelt kasvav välisvõlg, kontrolli alt väljunud
G on kohalik nähtus. G viitab asjaolule, et me elame ühes ja samas maailmas. Faktorid, mis mõjutavad G-st. 1. Globaalse kommunikatsiooni plahvatuslik areng. Aja ja ruumi "surutis", distantseerumine lähiruumist 2. Globaliseerumist mõjutab uus majandusareng nn kaalutu majanduse suunas. 25 "Postindustriaalne ühiskond", "informatsiooniajastu" või "teadmiste majandus". "tehnoloogilistest kirjaoskajatest" koosnev klientuur Maailmamajandus peegeldab neid muutusi, mis on toimunud info-ajastul. Suureneva globaliseerumise põhjused A: Poliitilised muutused: 1. nõukogude-stiilis kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. 2. rahvusvaheliste ja regionaalsete mehhanismide kasv valitsemises (ÜRO, EL) 3. valitsustevaheliste koostöövormide kasv ja rahvusvaheliste valitsustevälised koostöövormide kasv
annaabi.ee 
