Sisenedes Tartu Ülikooli raamatukokku tekkis küsimus, kuidas peaks nägemispuudega isik liikuma fuajees, kus on nii palju mööblit? Kus on lift ? tekkis väike paanika iseenda ees, kui mina peaksin nende asemel olema. Eelnevalt raamatukokku minnes, tegin natukene uurimistööd raamatukogu kodulehel, saades suuna kätte siirdusin teisele korrusele asuvasse lugemissaali. Raamatukogu lugemissaaalis on üks töökoht suurendusega lugemisteler, mis võimaldab infootsingut internetis, e-kirjade saatmist, dokumentide koostamist jm. ning kaks töökohtat arvutiga mis on varustatud lugemisprogrammiga ja mis kohandab teksti kõneks. Leidus ka printer, mis võimaldab printida paberile teksti pimedate kirjas, mida saab tajuda sõrmedega. Ülikooli raamatukogus leidub ka loengute ja raamatute audiofaile samuti õppematerjale. Viimased on pimedale õppurile olulised just uurimistööde kirjutamisel. Tartu Ülikooli raamatukogu pakub ka teenust koduteenindus
etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms. Infovajadus ja infootsingu tüübid · Teaviku-ehk dokumendi otsing otsitakse andmeid konkreetse teaviku või dokumendi kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis!
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond .... AÜTH1 WMV VORMING JA TARKVARA Referaat Juhendaja: .... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvuda veidi võõrama teemaga kasutades interneti infootsingut. Tutvutud on failiformaadiga WMV – Windows Media Video, mis on üks enamlevinumaid formaate. See on loodud Microsofti poolt ja antud töös on välja toodud milleks WMV failiformaati kasutatakse ning kuidas see toimib. Samuti WMV ajalugu ja areng ning selle esitamiseks ja muutmiseks vajalik tarkvara. Töö on jaotatud neljaks, kus esimeses osas räägitakse erinevatest WMV verisoonidest ning mis muudatusi nende seas on tehtud. Teises osas keskendutakse WMV üldisele
info iseloomust. vajadus hankida lisateavet, et olemasolevat paremini mõista või küsimusest paremini aru saada; vajadus orienteeruda mingis küsimuses (näiteks leida definitsioon / vastata küsimusele nagu "mis see on?"); vajadus kujundada arvamus mingis küsimuses vajadus uue teabe järele; vajadus saada konkreetseid juhtnööre mõne praktilise tegevuse sooritamiseks; vajadus igakülgselt uurida teatud küsimust. Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Infootsing tegevusena keskendub peamiselt küsimusele: kuidas ma pean (infot) otsima? otsitava info iseloomust või laadist tulenevalt eristatakse fakti, teaviku ja teemainfovajadust. Nendest tuletatakse peamised infootsingu tüübid: fakti, teaviku ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele infovajaduse määratlemine infoallikate tundmine infootsingu strateegiate tundmine
põhjusel, mis eesmärgi saavutamiseks infot vajatakse? millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse kohta)? kui mahukas on ülesanne, mille täitmiseks infot vajatakse? kui oluline (hädavajalik) on puuduv info selle ülesande täitmiseks? kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimisele? kes võiks info hankimisel aidata? 14.Mis on infootsing? Infootsing on meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab infomassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni. Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Infootsing tegevusena keskendub peamiselt küsimusele: kuidas ma pean (infot) otsima? 15.Mis on infopäring? Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus. Infopäring võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna. Otsisõnadeks ei pruugi olla ainult üksikud sõnad, vaid ka nende kombinatsioonid. Märksõnade leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid, märksõnastikke, tesaurusi
Arhiivieeskirjaga kehtestatud kirjeldus tugineb kahele rahvusvahelisele standardile: 1) arhiivi-kirjeldusstandard ISAD(G) (General International Standard Archival Description) kehtestab kirjeldus-tasandid ja määrab kirjelduselementide koosseisu vastavalt tasandile; 2) normkirjestandard ISAAR(CPF) (International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families) on arhiivimoodustaja kirjeldamise aluseks ning hõlbustab nimevormide normeeritud esitamise kaudu infootsingut ja teabevahetust. Arhiivi hierarhiline struktuur võimaldab selle kirjeldamisel rakendada mitmetasandilise kirjeldamise tehnikat. See omakorda võimaldab: *sõltuvalt tasandist kirjeldamise detailsust varieerida. Näiteks on arhiivi kirjeldus ulatuslikum ja ülevaatlikum kui sarjal ning säiliku kirjeldus omakorda kitsam ja detailsem kui sarja kirjeldus. * hoiduda liigsest kordamisest. Madalamal tasandil ei korrata teavet, mis on esitatud kõrgeimal sobival tasandil. Sarja
jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini. Peter Ingwersen (1992) käsitleb infoteadust üldnimetusena ja mõistab raamatukogundust kui sotsiaalset valdkonda infoteaduste sees. Raamatukogu käsitleb ta kui infoteaduslike uuringute rakendusvaldkonda. Raamatukoguteadus on Ingwerseni käsitluse kohaselt seotud infoprotsessidega raamatukogus. Sellisel juhul kutsutakse infootsingut teatmeteeninduseks ja infojuhtimist raamatukogujuhtimiseks. Seega soovitab ta infoteadust kui üldist nimetust ja ulatuslikumat uurimisvaldkonda ning raamatukogud ja teised infoteeninduskeskkonnad moodustavad infoteaduse urimisobjekti. INFOTEADUSE SEOSED TEISTE TEADUSVALDKONDADEGA Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja ta on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Kõige enam leiab kirjanduses viitamist infoteaduse seos · loodusteadustega
neile tuleb anda oluliselt rohkem aega ja vähendada tajutavat infot; taju vähene diferentseeritus st ei tajuta asju erinevatena, objektid ei eristu, nt geomeetrilised kujundid; vähene mõtestatus viitab sellele, et lapsed ei orienteeru tajumisel asjade olulisusele o Mälu vähe strateegiaid; kiirem unustamine ja info moondumine, kui salvestamises on probleemid on probleemid ka meelde tuletamises; meenutamine on juhuslik, lapsed ei teosta infootsingut, otsustavad seetõttu kiiresti et nad ei mäleta o Mõtlemine ühikuteks on põhiliselt kujutlused, need toetuvad tajule, mõisted on ebatäpsed, lapsed on sõltuvad isiklikust kogemusest; operatsioonid on ebapiisavad, eriti keerulisemad operatsioonid nt järeldamine ja üldistamine o Kõne arengus on olulised puudujäägid, mis ei paista silmas igapäevases suhtlemises, laused on primitiivsemad. Õppimise protsess ja ÜÕR (üldised õpiraskused) 1. Etapp
annaabi.ee 
