tulemuse otsingul ning millest on tavaliselt kõige rohkem abi. Sellel on võimalus teha ka laiendatud otsingut, mis kergendab väga palju informatsiooni otsimist ning selle leidmist. Tänapäeva üks kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik on Facebook. Seda kasutatakse inimestega suhtlemiseks, erineva info jagamiseks ja lihtsalt meelelahutuseks. Ka see on meie igapäeva elu üks olulisimaid osasid. Me kasutame seda igapäevaselt. See ei ole just infootsingul abistav lehekülg, kuid suheldes läbi selle teiste inimestega, saame samuti igapäevaselt midagi uut juurde. Me kommunikeerume ning see aitab meil olla pädevam edaspidistes infootsingutes ning informatsiooni töötlemisel. Me kõik otsime igapäevaselt midagi. Olgu see mõni meelelahutuslik otsing või teaduslik, see on meile oluline ning me vajame alati kvaliteetset tulemust. Infoallikate ja infootsingu kursus on andnud mulle väga vajalikud oskused tulevikuks
Infootsing tegevusena keskendub peamiselt küsimusele: kuidas ma pean (infot) otsima? 15.Mis on infopäring? Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus. Infopäring võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna. Otsisõnadeks ei pruugi olla ainult üksikud sõnad, vaid ka nende kombinatsioonid. Märksõnade leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid, märksõnastikke, tesaurusi. Päringu sõnastamine infootsingul kujutab endast valitud päringusõnade oskuslikku kombineerimist. Märksõnade kombineerimiseks on mitmesuguseid võimalusi. Elektrooniliste andmebaaside puhul on enamasti võimalik otsivõimalustega tutvuda otsivahendi abi kasutades (kasutajajuhend, Help, Search Tips jms). 16.Millised on infootsingu tüübid? peamised infootsingu tüübid: fakti-, teaviku- ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele 17.Mis on otsingustrateegia?
on see ülemaailmselt heaks tavaks. (Turnbull 2013: 18). Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade imikute kehatemperatuuri kontrollist. Lähtuvalt eesmärgist koostas töö autor uurimisülesanded: 1. Kirjeldada kehatemperatuuri ja selle mõõtmist kirjandus allikate põhjal 2. Kirjeldada imikute kehatemperatuuri ja selle kontrolli all hoidmist kirjandusallikate põhjal 3. Kirjeldada enneaegsete vastsündinute kehatemperatuuri iseärasusi Infootsingul kasutati elektroonilist andmebaasi EBSCOhost. Võtmesõnadeks olidInfant and temperature and nurses. Otsingu tulemusena leiti neli artiklit. Kõige rohkem haakus käesoleva teemaga üks artikkel ja seda ka kasutati selles töös. Veel otsiti uurimusega seotud materjale NationalCentreforBiotechnologyInformationja leiti üks teema kohane artikkel. Eesti keelset materjali otsiti P.H Kingisepparaamatust "Inimesefüsioloogia"ja N. Roper, W.W. Logan, A. J. Tierney raamatust "Õendusealused".
21. Kellele omistatakse terminite information retrieval ja descriptor kasutusele võtmine? Calvin Moorers kasutas esimest korda mõistet information retrival(IR)infootsing. Selleteemaline ettekanne kandis pealkirja`Information Retrieval Viewed as Temporal Signaling. Lisaks võttis kastusele ka termini descriptor(kirjeldamine) 22. Kirjelda M.Taube unitermotsisüsteemi põhimõtet? Millised probleemid võisid infootsingul tekkida? 1950ndatel tegeles M.Taube unitermsüsteemi uuringuga. See süsteem koosnes unitermkaartidest lihtne kaart, mis oli ühe märksõna kohta ning millele kirjutatakse seda märksõna otsitunnusena sisaldavate dokumentide järjenumbrid. Otsingu hõlbustamiseks kirjutatakse numbrid veergudesse rühmitatult vastavalt viimasele numbrikohale: kõik ühega lõppevad arvud.1,11,21 kirjutatakse üksteise alla esimesse veergu, kahega lõpevad teise veergu jne
infomassiivi abil, mis koosneb: dokumentide massiivist ja otsimassiivist. Infootsingu tüübid: Dokumendi, teema, faktiotsing Dokumendiotsing otsingu objektiks andmed konkreetse dokumendi kohta, dokument ise või tema koopia. Teemaotsing otsitakse vastaval teemal ilmunud dokumente Faktiotsing otsingu objektiks konkreetsed andmed, faktid, mis pärinevad dokumentidest Otsingu strateegia on terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: · lehitsemine, sirvimine (browse) · liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) · liit ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu taktika kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks
formuleerida kusimuse voi lausena · Ei noua infootsijalt pohjalikke teadmisi · Kui tarkvara interpreteerib kusimust oigesti, on otsing tulemuslikum kui teistes otsivahendites · Liitotsingu voimalus puudub Infootsingul voivad vead tekkida: · paringu formuleerimisel · paringu voi dokumentide indekseerimisel · otsitunnustike vordlemisel 22 · tulemuste valjastamisel Veebiressursside hindamiskriteeriumid:
annaabi.ee 
