edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Infoühiskond majanduse kaudu Selline lähenemine rõhutab, et muutust ühiskonnas on võimalik näha infomajanduse osakaalu kaudu ühiskonnas. Majanduses saavutavad osakaalu informatsioonitööstus ja informatsioonimajandus. Infotööstust on teoreetikud rühmitanud erinevalt, sest infoühiskonna eristamise korral infotööstuse kaudu tuleb esmalt määratleda see, millised majanduse osad moodustavad infomajanduse. Fritz Machlup (1962) püüdis eristada infoühiskonda statistiliste terminite kaudu. Ta eristas viis gruppi: 1. Haridus (nt koolid, raamatukogud, kõrgkoolid) 2
Infoühiskonda iseloomustavad tunnused. Teadmuspõhine ühiskond ja teadmusmajandus. Vastus: INFOÜHISKOND- Otsused, mida raamatukogu- ja infotöötajad teevad oma igapäevases töös on suurelt jaolt mõjutatud sellest, millisena nad tajuvad ühiskonda, milles nad elavad ja töötavad. Kujunemine- digitaalse arvutustehnika tormiline areng (I Agraarühiskond; II Industriaalühiskond; III Tänapäev) 15. Infotöötaja roll ühiskonnas Vastus: Muutused ühiskonnad, infomajanduse globaalne iseloom, muutunud töökeskkond, rollid ja ülesanded infoasutustes nõuavad raamatukogu- ja infotöötajatelt uusi pädevusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi koolitajatele. 16. Infotöötajate olulised pädevused: Vastus: Susan Hill tõi välja 7 oskuste rühma 1.Juhtimisoskused 2.Infooskused 3.Infotehnoloogiaoskused 4.Raamatukogu ja infotöö oskused 5.Suhtlemisoskused 6.Äritegevuse oskused 7.Üldoskused 17.Infoteaduse alase koolituse areng Eestis. Vastus:
See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti: Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, mis on seotud ühiskonna muutustega
fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Websteri kriitika on seotud peamiselt probleemiga, et sellise valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? 18. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös.
ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik - . Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske
satelliitside 1962.a. mis võimaldas suurt hulka infot edastada kiiresti suurele hulgale inimestele.Edasi saab infot edastada veel fiiberkaabliga,suure panuse info kiirele levikule on andnud ka telefaksi ja faksi ning interneti kasutuselevõtt. Meedia- ja meelelahutustööstus siia kuuluvad televisioon,raadio,filmi,-video- ja muusikatööstus ning kirjutatav press(ajalehed,raamatud,ajakirjad).On kõrgelt arenenud tööstusharu ning allub hästi uue infomajanduse reeglitele.Vajab võimekaid ja oskuslikke töötajaid. - Finantsteenused ehk rahandus.Finantsteenused on kohaga väga vähe seotud ning eripäraks on ülikõrge koondumine.Finantsteenuste liidriteks on USA,Suurbritannia,Prantsusmaa,Kanada,Jaapan ja Saksamaa pangad ja investeerimisfondid.Finantsteenusteks on hoiustamine,laenamine ja arveldamine ning investeerimine.Rahandusteenuseid mõjutab infotehnoloogia areng (pangakaardid,
annaabi.ee 
