o I. McKinnon (1963) majanduse avatuse aste o P. Kenen (1969) tootmise ja ekspordistruktuuri mitmekesisus o R. Vaubel (1988) reaalvahetuskursside stabiilsus 24. Rahapoliitika olemus ja vajalikkus EMU näitel: Rahaliit on saavutatav erisuguse rahapoliitilise koostöö kaudu. Riskide ja kulude vähendamine: o Vahetuskursside muutumise risk o Vahetatavuse risk o Vahetuskursside kaitsmise kulud o Vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud o Valuutaoperatsioonide kulud Nende elimineermine on võimalik ainult ühtse valuuta loomise läbi. 1971 ,,valuutamadu" 1979 EMS 1993 kriis, lubati kõikumine kuni 30%. Rahaliidu loomise 3 etappi (kapitali liikumise täielik vabadus, EMI loomine,konversioonikursside kehtestamine). 25. Rahaliitu ohustavad tegurid: o Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus o Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus
Ei ole aga kindel see, kas optimaalne valuutapiirkond on kehtestatav poliitika tahtel. Reaalsuses on võimalik seegi, et rahaliiduga liitub selleks sobimatu riik, samal ajal kui selleks kõlblik riik seda poliitilistel põhjustel ei tee. 23. Rahaliidu olemus ja vajalikkus EMU näitel Rahaliitude eesmärgid (riskide ja kulude vähendamine): vahetuskursside muutumise risk, vahetatavuse risk, vahetuskursside kaitsmise kulud, vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud, valuutaop kulud. Rahaliit aitab kontrollida inflatsiooni ja pidurdab intressimäärade tõusu, stabiliseerib rahaturge kaotades rahvusvaluutade kursside kõikumisest tulenevad neg mõjud, kaotab piirangud kapitali vabalt liikumiselt euroliidus ning vähendab piiranguid arveldustel kolmandate riikidega, kaotab lisakulutused ühe Euroopa valuuta vahetamisel teise vastu. 24. Rahaliitu ohustavad tegurid
Kenen (1969) – tootmise ja ekspordistruktuuri mitmekesisus R. Vaubel (1988) – reaalvahetuskursside stabiilsus 26. Rahaliidu olemus ja vajalikkus EMU näitel Rahaliit on saavutatav erisuguse rahapoliitilise koostöö, nagu näiteks valuutakursiliitude, konkureeriva- või paralleelvaluutaliitude kaudu. Riskide ja kulude vähendamine: Vahetuskursside muutumise risk Vahetatavuse risk Vahetuskursside kaitsmise kulud Vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud Valuutaoperatsioonide kulud Nende elimineermine võimalik ainult rahaliidu so ühtse valuuta loomise läbi. 1971. „valuutamadu”; 1979. EMS, eküü; 1993. kriis, lubati kõikumine kuni 30%. Rahaliidu loomise 3 etappi (kapitali liikumise täielik vabadus, EMI loomine (keskpankade koostöö tugevdamine, 6 regulatiivne raamistik, 5 konvergentsikriteerimi võimalikele liikmetele), konversioonikursside
Grupi liikmeid on piisavalt vähe, et organiseeruda ja igal grupi liikmel on tehtava otsusega seoses suhteliselt palju kaalul, et olla nõus panustama (lobby, altkäemaksud jne) priisõitja probleem väike; teisalt on ka avalikkusel tervikuna palju kaalul, kuid mõju üksikisikule on liiga väike, et panustada ressursse protsessi mõjutamisse ja samas on osaliste suure hulga tõttu organiseerumine keeruline ja kulukas priisõitja probleem. Valijate teadmatus (infokulud suured), valitsejate infopuudus (kulud, info asümmeetria) huvigrupid jagavad enda huvidest lähtuvat infot. RIIGI SEKKUMISE ÕIGUSTATUS NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE KORRAL: Riigi sekkumine võib võimaldada saavutada efektiivsuse, aga ebaefektiivsuse olemasolu üksi ei õigusta riigi sekkumist. Iga sekkumisega kaasnevad transaktsioonikulud kui need on suuremad kui ebaefektiivsusega kaasnevad kulud, tuleks sekkumisest loobuda. Ei piisa sellest, et sekkumismeede võimaldab
See eeldus on tähtis, et turuosalised saaksid oma tegevust turu tingimustele kohandada. Näiteks saavad uued pakkujad turule siseneda, kui tekib kasumivõimalusi ning nõudjad saavad väljuda, kui neile hakkab olukord muutuma ebasobivaks. · Mõningaid eelnevaid punkte võib ka kokku võtta eelduses, et turul ei ole tehingukulusid . Viimaste all peetakse silmas vahetustehingutega otseselt või kaudselt seotud kulusid: partneri otsimise ja infokulud, läbirääkimis- ja otsustamiskulud, lepingute kontrolli- ja tagamiskulud. Mudelite tõlgendamine: Turuhindade koordineerimispanus: Tõusnud hind signaliseerib pakkujale kohe, et nõudjad soovivad seda hüvist. Lisaks on pakkujal olemas kohe ka stiimul selle info kasutamiseks ning pakkumise suurendamiseks. Sama hinnatõus informeerib teiselt poolt nõudjat, et tema soovide täitmine nõuab lisakulusid, st tuleb rakendada ressursse, mis mujal annaksid rohkem kasu.
poliitilise karjääri edendamiseks jne. Riiklik sekkumine on tihti võrdlemisi kulukas (konkreetse abinõuga seotud täiendavad transaktsioonikulud; abinõu teostamise otsesed kulud; abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod). Otsustajad vajavad teavet selle kohta, kas, mil viisil ja kui palju üldse sekkuda majandusprotsessi. Nendele küsimustele vastuste leidmisel tekivad paratamatult infokulud. Meetmete rakendamine toob kaasa ka kontrollikulud. Kui riik kasutab osaliselt turu tee- nuseid, tekivad siingi tehingukulud. Riigi tegevusega seotud transaktsioonikulud kajastuvad suuresti riikliku bürokraatia ülalpidamiskuludes. Üleliigse riikliku sekkumisega võib kergesti jõuda absurdini. Viimaste aastakümnete poliitika tulemusel on demokraatlikes riikides märgatavalt kasvanud igasuguste
annaabi.ee 
