Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste
2)inimesed otsivad infot, mis vastab riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). nende tõekspidamistele, mistõttu 3)Riiklike infoteenistuste töötajad (info vastupidisesse infosse suhtuvad kogumisega seotud ametnikud) tõrjuvalt. 4)Avalike suhete alaste 3)üht ja sama informatsiooni konsultatsioonibüroode töötajad tõlgendavad inimesed erinevalt. 19.Nimeta infoedastamise erinevaid 4)info ei muuda alati hoiakuid. viise! 6.Mis aastat loetakse Kiri,telefonikõne,pressiteade,faksi suhtekorralduse ajaloo alguseks? saatmine, kohtumised ajakirjanikega, 1930ndate lõpul hakati Suurbritannias pressikonverents, erialane kohtumine, avalikkuse analüüsimist ja tema artikli kirjutamine, vajaduste uurimist tunnistama eraldi helilindid,videolindid,elektroonilised
tungib läbi peaaegu igast ainest tähtsus, praktilist kasutust el. magnetilise nägemine meditsiinis tuumafüüsika kasutamine pole leidnud infoedastamise röntgen põhivahend tv, raadio, telefon, kosmoseside, GPS, radarid Sidetehnika ajalugu 1864- avaldas J.C.Mascwell oma teooria, mille järgi muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja vastupidi. Koos moodustavad nad vaalguskiirgusega leviva elektromagnetlaine. 1888- koostas H
Saatja/vastuvõtja saab tekitada kahte eri signaali: Bit arvuna 1: Bit arvuna o: Saatja/vastuvõtja on Saatja/vastuvõtja on avatud, signaali pinge on suletud, ühendatud näiteks 5V. maandusega. Signaali pinge on näiteks 0V. Infoedastamise järjestus Vaatame näidiseks olukorda, kus korraga tahavad infot saata pidurite, mootori ja käigukasti juhtplokid. Esimesena saab sellisel juhul infot edastada neist tähtsaim antud juhul pidurite juhtplokk. CAN-võrgus on bit arvuna 0 kõrge ja arvuna 1 madal. 5 6
0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood Rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta: 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastamine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis
2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust. Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastaimine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistidena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevuse -lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaatdata ainult ühekaupa
telefoniliini kaudu edastatakse. Te lihtsalt kasutate kõrgema taseme protokolli: „panna dokument faksimasinasse, valida number, vajutada nupule Start“. Tegevuse käigus kasutasite Te vähemalt veel kahte protokolli: telefonivõrgu tööprotokolli ja fakside edastamise protokolli. Samuti on ka internetis mitme taseme protokolle, mis töötavad koos. Madalamal tasemel kasutatakse kahte põhiprotokolli: IP - Internet Protocol (interneti protokoll) ja TCP - Transmission Control Protocol (infoedastamise juhtimise protokoll). Sellepärast, et need kaks protokolli on väga tihedalt seotud, pannakse need kokku ja nimetatakse TCP/IP protokolliks, mis on interneti baasprotokoll. Kõik teised protokollid ehitatakse TCP/IP protokolli baasil. TCP-protokoll TCP lõhub info tükkideks ja nummerdab neid selleks, et vastuvõtmisel oleks võimalik need õigesti üheks tervikuks kokku korjata. Samuti nummerdatakse palkmaja palke selle teise kohta üleviimisel selleks, et seal need õigesti kokku panna
teenuste pakkumiseks luua süsteem teenustepakkujatest ja klientuuri ootustest tulenevalt, arvestades nii geograafilist, poliitilist, majanduslikku kui ka kultuurilist keskkonda. Süsteem luuakse eksisteeriva infrastruktuuri ja teenustepakkujate võrgule toetudes. Keskkond Geograafiline polügoon Ajavöönd Infrastruktuur ja selle kasutamise võimalused Pangandussüsteem ja finantsvahenduse valdkonna tase (kindlustamine) Infoedastamise võimalused Sotsiaalne keskkond jne Transpordi logistiline süsteem Transpordi logistiline süsteem on keerukas organisatsiooniliselt struktureeritud majandussüsteem, mis koosneb elementidest ja lülidest, mis on ühendatud kaubavoogude ja sellega kaasnevate info, raha ja teenuste voogude juhtimise ühtsesse protsessi. Süsteemi lüli Sisend väliskk mõjud väljund Kaup,info O transsüsteemi lüli O
isikliku eeskujuga. Suurte rahvusvaheliste organisatsioonide kogemused sisekommunikatsiooni korraldamisel näitavad, et kuna kommunikatsioonijuht igale poole ei jõua, pannakse selle eest vastutama allüksuse töötaja. Tavaliselt on see personalitöötaja või sekretär, kelle roll on allüksuses toimuvast informeerida ka keskuse kommunikatsioonitiimi. Nii jõuab info nende ettevõtmistest ja sündmustest kogu ettevõtte kanalisse. Sellise infoedastamise võimaluse puuduseks on asjaolu, et info leviku eest peab vastutama isik, kellele see on lisatöö. Seepärast võetakse seda tihti kui tüütut lisakohustust. Samuti võib olla probleem info kättesaamisel, sest allüksuses on info omanik ju keegi teine. Info edastamise eest vastutab info omanik Infot on igal organisatsiooni tasandil. Infol on alati ka omanik, töötaja, kelle tegevust või kelle üksuse tegevust info puudutab
annaabi.ee 
