Käsujärjesti ülesandeks on ning MS master-slave, liidetakse kõik bitid korraga. Muutmälud on toitepingest määrata järgmise mikrokäsu kaksiktrigerid, siseviivitusega. Jadaülekandega - sõltuvad. Staatiline muutmälu- aadress. Seal on sõna pikkus 4.Loendurid: Järjestikskeem: ülekandeväljundid ühendatakse selles kasut. iga infobiti vabalt valitav. Kujutab endast Sisse tulevad impulsid. kõrgemate naaberkohtade salvestamiseks ühte trigerit, mis sisuliselt Aritmeeika Loogika Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. ülekande sisenditega, aeglasem, säilitab infot seni, kuni säilib sõlme suurema või vähema arvu Loendureid kasutatakse nii aga vähem rauda. toitepinge
programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks. Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kasutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. · Staatiline muutmälu- selles kasut. iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kuitahes kaua, siis nim. niisugust mälu staatiliseks. · Dünaamiline muutmälu- on staatilise mäluga võrreldes lihtsama ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), suurema toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat
71. Mis on demultipleksor? 72. Mis on mälu? Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. kB, MB, GB Eristatakse kahte mälutüüpi, mida kasutatakse arvutites ja mikroprotsessorsüsteemides. RAM (Random Access Memory ) – muutmälu, milles andmete säilitamiseks on hoida toitepinget. Võimaldab andmeid sisestada ja lugeda. Staatiline RAM - selles kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. NVRAM (Non-Volatile …) Info talletatakse mälumaatriksisse, millel on read ja veerud. 73. Mis on loendur? Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv
Konveier ei suurenda käskude täitmise kiirust, kuid tänu paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Protsessor on nii ka pidevalt koormatud. Probleemiks on aga siirdekäsud (Branch bubbles) ja andmesõltuvus (Data dependency). Nendega tekkivad nö ,,mullid" lahendab andmete otsene edastus. 3. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Ehk muutmälud on toitepingest sõltuvad. Iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega asukohast sõltumata. Staatilised iga infobiti salvestamiseks kasutatakse ühe trigerit, mis säilitab infot kuni säilib toitepinge. Salvestatud info säilib ka pärast mälust lugemist toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua. Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente
konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 12.Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil
Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kustutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 13.1 Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil
siirdekäskudega (Branch bubbles) ning andmesõltuvusega (data dependancy). Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 11. Suvapöördusmälud[2] *Suvapöördusmälu(Random access memory)- iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema asukohast mälus. *Suvapöördusmälud e. muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki: staatilisteks ja dünaamilisteks. *Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. *Mälu juhtimimiseks kasutatavad reziimid: R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisreziimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusreziimi; CS = 1, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda või sellesse kirjutada;
3. Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil
Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu
R/W=0, siis on tegemist mällu kirjutamisega. Signaali CS(katusega) kasutatakse 9 selleks, et üldse lubada mälukiibist bitti lugeda või sellesse kirjutada. OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse lülitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile. · Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Dünaamiliste muutmälude tööpõhimõte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks kasutatakse kondensaatorit. Ühe infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel põhjustel moodustavad ühe mäluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on põhimõtteliselt võimalik kasutada transistori kahe viigu vahelist mahtuvust, mis igal väljatransistoril konstruktsiooni eripära tõttu juba paratamatult eksisteerib. Oluliseks erinevuseks staatilise mäluelemendiga võrreldes on see, et informatsioon
kasutaja vajaduse korral kustutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 51 1.5.1. Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel 1.25. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil
annaabi.ee 
