Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infektsioonikontrolli põhialused (0)

1 Hindamata
Punktid




KODUTÖÖ nr 2. Palun vasta kõikidele küsimustele. 1. Lähed stetoskoobiga kuulama patsienti, kes on isolatsioonipalatis Clostridium  difficile tõttu. Kuidas toimid palatisse sisenemisel ja palatist väljumisel? Kuidas  ja kus desinfitseerid stetoskoopi? Palatisse sisenemisel kasutan kaitsevahendeid  (kaitsekittelvõi -põll ja kindad). Oluline on ka käte hügieen. Väljudes eemaldan  kaitsevahendid ja teen käte hügieeni. Desinfitseerin niiskete lappidega, palatis  (stetoskoopi). 2. Milliste seadmetega (kriitiline, poolkriitiline, mittekriitiline) on tegemist ja  kuidas neid tuleks töödelda?  Vererõhu aparaat, kraadiklaas, steriilne kirurgiline pintsett.    Vererõhu aparaat ja kraadiklaas on mitte-kriitiline seade.  Desinfitseerimisaineid peab kasutama alati pärast puhastamist.  Steriilne  kirurgiline pintsett on kriitiline seade. Kriitilist seadet tuleb puhastada,  desinfitseerida ja tuleb teha sterilisatsioon. 3. Millistest valdkondadest koosneb standardabinõud? Millist põhimõtted kasutad  kui valid millist standardabinõud valid? Too üks näide. Standardabinõud koosnevad järgmistest valdkondadest: Kätehügieen;  isikukaitsevahendid; respiratoorne hügieen; aseptiline põhimõte; teravate-torkivate  vahendite ohutu kasutamine; meditsiiniseadmete puhastamine, desinfitseerimine,  steriliseerimine; keskkonna puhastamine, eritiste eemaldamine pindadelt, pesukäitlus,  jäätmekäitlus.  Respiratoorse hügieeni puhul, kui inimene köhib või aevastab, tuleb suu katta  ühekordse paberrätikuga või katta suu ja ninapiirkond käsivarrega. Pärast köhimist või aevastamist tuleks pesta käed vee ja seebiga ning käte antiseptika.  4. Miks käed ei tohi enne käte antiseptikat olla määrdunud eritistega, mingi  nähtava mustusega, verega vms ainega? Käed ei tohi enne antiseptikat olla  määrdunud, sest antiseptika hävitab mikroobe. Kui käed on enne seda määrdunud, ei  täida antiseptika oma ülesannet. 5. Väikse plekkide eemaldamise reegel protseduuri laual.  Enne pleki eemaldamist  tuleb teostada käte hügieeniline antiseptika, panna kätte mittesteriilsed kaitsekindad.  Puhastada ja desinfitseerida pind ühekordse rätikuga, kuni pind on puhas. Võtta 


kaitsekindad käest nii, et rätik jääks kinda sisse ja visata need bioloogiliste jäätmete  kotti. Peale seda teha käte hügieeniline antiseptika. 6. Kirjelda mõisteid – desinfektsioon ja sterilisatsioon Desinfektsioon on protsess, mis elututel esemetel hävitab patogeensete  mikroorganismide hulka. Sterilisatsioon on protsess, mis hävitab seadmete pinnalt  kõik mikroorganismid. 7. Kirjelda mida tähendab piiskisolatsioon. Pindade dekontaminatsioon. Milliseid  isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta piiskisolatsiooni puhul.  Piiskisolatsioon on mikroorganismide levimine köhimisel/aevastamisel. Pindu  desinfitseeritakse igapäev. Piiskisolatsiooni puhul peab tegema käte antiseptikat,  panema ühekordset kitlit, ühekordsed kindad ja kirurgiline mask (vajadusel  kaitseprillid).
Infektsioonikontrolli põhialused #1 Infektsioonikontrolli põhialused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Porgand12 Õppematerjali autor
Lähed stetoskoobiga kuulama patsienti, kes on isolatsioonipalatis Clostridium difficile tõttu. Kuidas toimid palatisse sisenemisel ja palatist väljumisel? Kuidas ja kus desinfitseerid stetoskoopi?
Milliste seadmetega (kriitiline, poolkriitiline, mittekriitiline) on tegemist ja kuidas neid tuleks töödelda?
Millistest valdkondadest koosneb standardabinõud? Millist põhimõtted kasutad kui valid millist standardabinõud valid? Too üks näide.
jne

Sarnased õppematerjalid

Hospitaalinfektsioonid arvestuse küsimused
10
docx

Hospitaalinfektsioonid arvestuse küsimused

Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficile­ga või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni.

Inimese õpetus
Infektsioonikontrolli põhialused
2
docx

Infektsioonikontrolli põhialused

KODUNE ÜLESANNE NR 1. Osakonnas on patsient, kellel on õhu kaudu leviv nakkus kuna patsiendil leiti aktiivne tuberkuloos. Patsiendil on abikaasa, kes soovib teda igapäevaselt külastada. Patsiendi menüü on tavaline, kuid ta soovib süüa koos teiste patsientidega söögisaalis. Samuti soovib patsient lugeda osakonnas olevaid ajalehti ja raamatuid ning vaadata koos teiste patsientidega õhtuti televiisorit. Õde peab mõõtma patsiendi vererõhku, temperatuuri ja pulssi. Eluliste näitajate võttes hakkas patsient oksendama. Oksemassid sattusid põrandale.  Iseloomusta Tuberkuloosi bakterit - kuidas levib ning kus teda leidub? Tuberkuloositekitaja levib inimeselt inimesele õhu kaudu. Tuberkuloosihaige eritab rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel ümbritsevasse õhku sekreedipiisakesi, milles on haigustekitajad. Sekreet kuivab õhus ning kujunevad nn piisktuumad, mis võivad õhus püsida tunde. Sissehingatava õhuga satuvad need inim

Riski- ja ohuõpetus
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

Õenduse alused
HOOLDUSTEGEVUSED
17
doc

HOOLDUSTEGEVUSED

A- JA ANTISEPTIKA aseptika ­ meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika ­ mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun