TEST 12 Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? a. Tõene b. Väär 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik mitteinertsiaalsüsteemid/taustsüsteemid/inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis a. võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) b. On väiksem kui 300 000km/s c. On suurem kui 300 000km/s 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass a. On väiksem kui kehaga seotud taustsüsteemis b. on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis c. on sama mis kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele läh...
2. erirelatiivsusteoorja- selline füüsika kus käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist 3. relativistlik füüsika- täpsem ja laiema rakendusega ehk kõikvõimalike kiiruste füüsika 4. taustsüsteemid- ehk erinevatest vaadetes sõltuv ühe keha olek NT. Kui auto sõidab 50 km tunnis kitsal tänaval on tunne, et auto kiirus on suur, kui laial maanteel siis tundub kiirus olevat väga väike seega taustsüsteemiks on tänav/maantee kus auto sõidab. 5. inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad. 6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10
Newtoni I seadus: Iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgjoonelise liikumise seisundi seni ja niivõrd, kuni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud jõudude mõjul seda seisundit muutma Newton II: kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III: Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastasuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastasuunaline. Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nend...
Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha lii...
kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus. Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustav suurus on mass. Massi mõõtühik on gramm. Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus. Küsimus: Kas inertsiaalsüsteemid on olemas? Newtoni I seadus väidab inertsiaalsüsteemide olemasolu. Newtoni I seadus (nüüdisajal) On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Ülesanded: 1. On teada, et keha kiirust saab muuta ainult teiste kehade mõjul. Miks saab inimene käimisel oma kiirust ise muuta? 2. Kas keha saab iseenesest, teiste kehadega vastasmõjus olemata, muuta oma kiirust? 3. Mitu kilogrammi on ühes tonnis? 4
Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem: Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele.
suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb sel le ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele. PIKKUSTE SUHTELISUS Klassikalises füüsikas (kinemaatikas) on keha punktide vaheline kaugus (pikkus) muutumatu ja ei sõltu sellest, millises inertsiaalsüsteemis nende punktide vahelist kaugust mõõta.
ruuduga. Erinevaid palle veeretades tõestas Galilei, et tee pikkus on tõesti võrdeline aja ruuduga ja järelikult kiirendus konstantne. Superpositsiooni printsiip: Kui kehale mõjub kaks erinevat toimet, millest kumbki tekitab temale omase liikumisviisi, siis ei sõltu kummagi mõju teise toimest. Nii osaleb horisontaalselt välja tulistatud kuul kahes liikumises: ühtlase kiirusega otse edasi ja ühtlase kiirendusega alla. Tulemuseks on kõverjoon. Kõik inertsiaalsüsteemid on samaväärsed Ühegi mehaanikakatsega ei saa eristada, milline inertsiaalsüsteem liigub ja milline on paigal Kiirus on suhteline mõiste Kiirendus on absoluutne mõiste, sest süsteemi kiirendust saab registreerida süsteemi sees Tycho Brahe (1546-1601) - 14-aastaselt koges ta päikesevarjutust ja 1574. aastal nägi supernoovat. suurendas ta astronoomiliste nurkade mõõtmise täpsust 10 korda: 10 nurgaminutilt 1 nurgaminutile. Brahe tunnistas semiheliotsentrilist
17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kirgusega, mis võrdub 300 000 km//s 5. Kui keha kiigub valguse kirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem, kui kehaga sotud taustsüsteemis 6. Kui objekst liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objekstiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem, kui objekti seotud taustsüsteemis 7
need, kus on rohkem neutroneid 16. Termotuumareaktsioonil toimub kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati X-kiirteks? Röntgenkiired Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud
Näiteks keha asukoha määramiseks ruumis on vaja kolmest koordinaadist koosnevat koordinaadistikku. Kui keha aga liigub tasapinnal, siis piisab ainult kahest koordinaadist. Kui aga keha liigub sirgjoonel, siis kasutame ainult ühte koordinaati. Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodusta- vad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki taustsüsteeme ja nendeks on siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsüsteem. Mitteinertsiaalsüsteem on selline taustsüsteem, mis liigub inertsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Newtoni I seadus ei kehti mitteinertsiaalsüsteemides. Inertsiaalsüsteemi määratletakse ka kui taustsüsteemi, milles vaba keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
Näiteks keha asukoha määramiseks ruumis on vaja kolmest koordinaadist koosnevat koordinaadistikku. Kui keha aga liigub tasapinnal, siis piisab ainult kahest koordinaadist. Kui aga keha liigub sirgjoonel, siis kasutame ainult ühte koordinaati. Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodusta- vad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki taustsüsteeme ja nendeks on siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsüsteem. Mitteinertsiaalsüsteem on selline taustsüsteem, mis liigub inertsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Newtoni I seadus ei kehti mitteinertsiaalsüsteemides. Inertsiaalsüsteemi määratletakse ka kui taustsüsteemi, milles vaba keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
Näiteks keha asukoha määramiseks ruumis on vaja kolmest koordinaadist koosnevat koordinaadistikku. Kui keha aga liigub tasapinnal, siis piisab ainult kahest koordinaadist. Kui aga keha liigub sirgjoonel, siis kasutame ainult ühte koordinaati. Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodusta- vad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki taustsüsteeme ja nendeks on siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsüsteem. Mitteinertsiaalsüsteem on selline taustsüsteem, mis liigub inertsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Newtoni I seadus ei kehti mitteinertsiaalsüsteemides. Inertsiaalsüsteemi määratletakse ka kui taustsüsteemi, milles vaba keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
