parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus. Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid kuni 12 miljonit volti. Seega kujutab Tesla trafo endast otsekui kiike, mis, saades õigel ajal väikeseid tõukeid, on suuteline saavutama märkimisväärset hoogu. (Jüri Krustok) 4.2 Välgu maailmarekord Tesla enda konstrueeritud trafo oli massiivsete mõõtmetega. Labori katusel oleva
Transkriptsiooni tasemel – bakterites peamine kontrollmehhanism, kõige tähtsam on operon Ensüümide aktiivsuse kaudu 13. Millistesse gruppidesse jagatakse bakteri geenid nende ekspressiooni regulatsiooni alusel? KONSTITUTIIVSED GEENID – need on kogu aeg ekspresseeritud, vastutavad ribosoomide sünteesi, replikatsiooni, transkriptsiooni ja tsentraalse metabolismi eest INDUTSEERITAVAD GEENID – aktiveeruvad substraadi ilmumisel keskkonda (lac operon); ehk aktiveeritakse siis, kui vaja läheb REPRESSEERITAVAD GEENID – inaktiveeruvad liigse produkti hulga korral keskkonnas (trüptofaani operon) KRÜPTILISED GEENID – neid ei transkribeerita kunagi, promootor muteerunud 14. Lac operon on indutseeritav operon: ehk AKTIVEERUB SUBSTRAADI OLEMASOLUL 15. Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav?
*emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine 77. Somaatiline hübridiseerimine- paraseksuaalne protsess, kus omavahel liituvad keharakud. Paraseksuaalne- rakud pole indutseeritavad. Eelised:*liituvad tsütoplasmad *kokku on võimalik viia kaugemaid taksonoomilisi üxusi Tsübriid- somaatiline hübriid. Hübridiseerimist tähistataxe(X). Hübridoomid 78. Resistentsusgeneetika- uurib haiguste resistentsuse sõltuvust pärilikest teguritest taimedel. Loomsetel organismidel tekib immuunsus ontogeneesi vältel Haigustekitajad: seenhaigused, viirused, bakterid, parasiteeruvad õistaimedel, putukakahjurid.
*emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine 77. Somaatiline hübridiseerimine- paraseksuaalne protsess, kus omavahel liituvad keharakud. Paraseksuaalne- rakud pole indutseeritavad. Eelised:*liituvad tsütoplasmad *kokku on võimalik viia kaugemaid taksonoomilisi üxusi Tsübriid- somaatiline hübriid. Hübridiseerimist tähistataxe(X). Hübridoomid 78. Resistentsusgeneetika- uurib haiguste resistentsuse sõltuvust pärilikest teguritest taimedel. Loomsetel organismidel tekib immuunsus ontogeneesi vältel Haigustekitajad: seenhaigused, viirused, bakterid, parasiteeruvad õistaimedel, putukakahjurid.
3. Indutseeritud süsteemid Sünteesitakse inaktiivne aktivaator, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei aktiveeri struktuurgeene Inaktiivne aktivaator + induktor (efektormolekul) = aktiveerib struktuurgeenid 10. Negatiivne geneetiline regulatsioon 1. Operaatori tasemel (promootori järel) Süsteemi algolek = avatud Regulaatorgeeni produkt on repressor Nii indutseeritavad kui ka represseeritavad (pidurdatud) süsteemid 2. Pidurdatud süsteemid Avatus süsteemis = regulaatorgeeni produkt on inaktiivne repressor, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei pidurda struktuurgeenid Inaktiivne repressor + korepressor (efektormolekul) = aktiivne repressor, mis pidurdab struktuurgeenid 3. Indutseeritud süsteemid
vastav substraat on rakkude kasvu seisukohalt oluline, kuid selle kontsentratsioon võib ulatuslikult varieeruda. Sel juhul on üks süsteemidest konstitutiivne ning substraadi suhtes madala afiinsusega. Konstitutiivse süsteemi puhul on Vmax (maksimaalne substraadi transportimise kiirus) väärtus kõrge ja K m (substraadi kontsentratsioon, mille juures selle transportimise kiirus on pool maksimaalsest) väärtus madal. Indutseeritavad süsteemid on kõrge afiinsusega. Indutseeritavad transportsüsteemid aktiveeritakse sageli transportsüsteemi põhilise substraadi poolt. Geenid, mis kodeerivad selle substraadi transportsüsteemi ja katabolismil osalevaid ensüüme, paiknevad sageli samas operonis või regulonis (näiteks laktoosi operon). Lisaks võib transporterite aktiivsust mõjutada raku energiastaatus, rakusisene ja rakuväline pH või raku väliskeskkonna osmolaarsus. Samuti võib transporterite aktiivsust mõjutada mõni rakusisene
Näiteks EMS etüleerib guaniini: 7-etüülguaniin on võimeline paarduma tümiiniga, nii et sel juhul on tegemist G:C A:T transitsiooniga. Samas enamus alküleerivaid ühendeid atakeerivad DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust
Näiteks EMS etüleerib guaniini: 7-etüülguaniin on võimeline paarduma tümiiniga, nii et sel juhul on tegemist G:C A:T transitsiooniga. Samas enamus alküleerivaid ühendeid atakeerivad DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust
annaabi.ee 
