et enamik imikuid eelistab ema isale. See eelistus tekib arvatavasti sellepärast, et emad on põhilised hooldajad, ja need eelistused võivad kaduda, kui isad võtavad hoolitsemise enda peale (mida vähesed on teinud). Me teame, et nii emad kui isad on võimelised hellaks ja hoolitsevaks suhteks imikuga. Kui piimaga toitmine välja arvata, siis ei ole mingit tõestust, et emad on bioloogiliselt määratud olema paremad vanemad kui isad. ISA JA KOOLIEELIK Industriaalsetes kultuurides võtavad mehed endale teisese rolli lapse kasvatamises, sekkudes ainult siis, kui vaja, ja võttes harva endale kohustusi, mis puudutavad lapse igapäevast rutiini. Uuringute järgi teevad vähem kui 2% peredes isad emadega samapalju lapsega seotud tegevusi ja 60% "tavalisi isasid" ei ole iial oma laste järele üksi vaadanud. Milline mõju on sellel laste sotsialiseerumisele? Selles, et isa ja ema erinevad mängustiilid last mõjutavad, on vähe tõendusmaterjali. Hoopis
seotud markerid mõjutavad keelelist käitumist. Keel reedab, mis klassist inimene on. Sotsiaalse klassi allelemendid on amet, eluruumi tüüp, elukoht. Kõnestiilid: on kolm stiili- igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: olulisim stiilimuutuse mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kuidas öelda. Mida formaalsem stiil seda rohkem mõeldakse sellele, mida ja kuidas öelda. Sex/prestige pattern püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naistel ja meestel on võrdne ligipääs normivormile, siis kasutavad naised normivariante rohkem kui mehed. Tulemusi: inimesed on keeleliselt rohkem mõjutatud nende keelest, kes kuuluvad nendega samasse sotsiaalsesse gruppi. Inimesed, kes on gruppi hästi integreerunud, kasutavad erinevate omadustega keelt, kui need, kes pole, sest nendele on grupi mõju väiksem. Mida tihedam on inimeste side
tekib sarnasusest lähtudes (inimesed teevad samu töid, on sarnased); sotsiaalne sidusus põhineb indiviidide sarnasusel (põllumajanduseelsetes ühiskondades, väheneb moderniseerumisega) o Orgaaniline solidaarsus keerukates ühiskondades; ühiskond ja kohustused tulenevad arusaamast, et teised on erinevad, aga vastastikku vajalikud; põhineb üksteistest sõltumisel; industriaalsetes ühiskondades, kus on komplekssem tööjaotus, erinevad huvid; ühiskonna ellujäämine põhineb sellel, et igaüks teeb vajalikku tööd Durkheim ja religioon: Religiooni pidas ta varasemates ühiskondades tsemendiks mis hoiab ühiskonda koos religiooni nõrgenedes? Elementary Forms of Religious Life - tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos
Valgekraed vs sinikr. Kõnestiilid (vabast vestlusest kuni ametliku vestluseni). Kolm põhistiili: igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: Olulisim stiilimuutuste mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kui palju sellele, kuidas öelda. Mida formaalsem stiil, seda enam keskendutakse sellele, kuidas öelda. Sex/prestige pattern (Hudson): püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naisel ja mehel võrdne juurdepääs normivormile, kasutab naine seda rohkem. Sotsiaalne võrgustik: mitmetine võrgustik, mis seob inimest teiste inimestega otseselt või kaudselt sõpruse, suguluse, naabruse, töökoha ja sealsete sotsiaalsete suhete kaudu. Võrgustiku mõju vahetu. Võrgustiku tugevus: tihedus (palju tunnevad üksteist), mitmetisus (kui tihedalt seotud) ja sagedus (suhtlemise). Tulemusi:
Seal on madal põllumajanduslik tootmine, looduslikud olud rasked. Vajadus saavutada kontroll demograafiliste mehhanismide üle (piirata sündmust). Samuti, kui naisi on vähem, kui mehi (nt kui tütreid varjatult tapetud). 3) Tuumperekond perekond on kooselav sugulaste grupp, mille moodustavad naine, tema poolt kasvatatavad alaealised lapsed, mees, kes peab olema nendega suguluses, kuid mitte laste isa. Tuumperekond ema, isa ja lapsed. Enamasti industriaalsetes ühiskondades tuumperekond on piisav üksus, siis saab majanduslikult hakkama. 4) Suurpere tuumperede ühendus, mis on seotud peresugulusega, elavad koos ühes majapidamises. Omane põllumajanduslikele ühiskondadele (tööjõu vajadus suur) 5) Grupiabielu mitmel mehel ja naisel seksuaalne ligipääs 6) Leviraat on tava, kus lesknaine peab abielluma oma surnud mehe (lähedase meessigulasega) 7) Sororaat tava, kui leskmees abiellub surnud naise õega
soouuringute raames (gender studies). Sotsiaalses mõttes on naiste ja meeste keelelises käitumises mitmeid erinevusi, milles eriti oluline on üks: naised kasutavad enam kõrgema staatusega, kõrgema prestiiziga 13 keelevariante kui mehed olenemata variaablist. See paistab olevat kõige püsivam tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Nimetatakse seda tavaliselt sex/prestige pattern (Hudson 1996: 193). Probleeme tekitavad juhud, kui naised saavad vähem haridust kui mehed (haridus annab prestiizete vormide oskuse), kuna siis on naistel väiksem juurdepääs kõrgemalt hinnatavatele vormidele. Teiseks, naised on innovaatilisemad, võtavad kiiremini omaks keelelisi uuendusi. Seetõttu, kui uuendus läheb prestiize vormiga vastuollu, võib mõnikord
annaabi.ee 
