INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19
rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest) maa vimalused on piiratud, mdukas tehnoloogia, teadusei ole domineer9iv, kokkuhoid ja taaskasutus, vikesed kogukonnad, bioregionalism 4. Kuidas suhtub svakoloogia tehnoloogi ksimusse? mittetstusmaid tuleb kaitsta industriaalsete hiskondade sissetungi eest , pole vaja propageerida vraste riikide elulaadi, . kultuurilist mitmekesisust tuleb silitada. 5. Mis on svakoloogia platvorm? svakoloogia mudeli 2. tasand, mis on svakoloogilise maailmapildi keskpunkt, kui filter ksimuste esitamise protsessile. 6. Kuidas on svakoloogia seotud inimese mina ja eneseteostusega? eneseteostamine tuleb idamaisest mtlemist ja MINA thendab htsust. kik looduse elemendid pdlevad enese teeostamise poole, s
14. Miks armeenlaste massiline tapmine Türgi impeeriumis või Ukraina talupoegade surnuksnäljutamine stalinlikus N Liidus ei “kvalifitseeru” kunagi holokaustiks? Poolasse ehitatud hävituslaagrites toimepandu muutus äravalitud sakslaste missiooniks, see oli nende juhtide arvates suure saksa rahva Sendung- ÕIGUS. Genotsiidivõrrandi järgi - Ühte jumalast valitud rahvast tappis teine jumalast valitud rahvas; tapmine käis industriaalsete meetoditega ning tapmiskohaks oli Euroopa kultuuri südamaa. Asendades mis tahes muutaja oleks tulemus midagi muud kui holokaust praeguses mõistes. 15. Miks tahtsid natsid juutide olemasolule Euroopas lõpu teha? Hitler nägis neid ohtu, pidas neid osaliseks vandenõus, mis olevat reetnud Saksamaa Esimeses maailmasõjas ja soovis saavutada aaria rassi puhtust 16. Milles seisnes holokausti vaimne ettevalmistus? Algselt sooviti neid paigutada Palestiinasse
väärtused/ressursid on piiratud; tehnoloogia peab olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne; oluline on kokkuhoid ja taaskasutus; kogukonnad peavad olema väikesed ehk tuleb vähendada inimpopulatsiooni suurust või/ja selle mõju Maale. 4.) Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse? Süvaökoloogia mõistes peab tehnoloogia olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne. Ühtlasi tuleb kaitsta mittetööstusmaid industriaalsete ühiskondade ning sellega ka tehnoloogia arengu sissetungi eest. Lähe kokku lihtsuseprintsiibiga ehk: materiaalsed vajadused peavad olema võimalikult lihtsad, seega ei tohi oma elu looduse arvelt, tehnoloogiat arendades liiga lihtsaks teha (nt põlluharimises liigne tehnika kasutamine, samuti kalapüügis traalmeetodi kasutamine; järjest võimsamad liikurmasinad (lennukid, autod, rongid jne)). 5.) Mis on süvaökoloogia platvorm? (8 printsiipi) Süvaökoloogia 8 printsiipi: 1
SÖ arvab, et loodus ei ole inimese oma vaid kuulub kõikidele elusorganismidele. IÖ arvates keskkonnaprobleemide lahenduseks on ekspertide koolitamine, kes leiaksid lahenduse, kuidas majanduse kasvades säilitada ka loodust. SÖ arvates tuleks haridust suunata tarbimise vähendamise õpetamisele IÖ arvates peaksid arengumaad industrialiseeruma lääne eeskujul. SÖ arvates tuleks mitte-tööstusmaid kaitsa industriaalsete ühiskondade sissetungi eest. SÖ püüab panna inimest mõtlema oma suhtelooduse/keskkonnaga, mille tulemusel avardub inimese mõtlemine ja ta kujutlab oma isikliku ökofilosoofia, mis põhineb kõikide eluvormide respekteerimisel. SÖ-s sõna ,,mina" hõlmab kõiki protsesse selles maailmas, milles meie mõistus ja keha elab. Naessi sõnul ei kaitsta mitte vihmametsi vaid seda osa endast, mis on vihmamets. Platvorm on SÖ-se maailmapildi keskpunkt ja koosneb kaheksast printsiibist:
kaudu on võimalik kujundada töökultuuri ning kiirendada algaja töötaja sotsialiseerumist ja tema isiklikku ja ametialast arengut (Poulsen 2013). Hamilton ja Hamilton (2002) uurisid mentorluse olemust ning selle vajalikkust töökohas ja ühiskonnas laiemalt. Nad vaatasid nii ajalugu kui ka ühiskondade arengut laste ja noorte eluks ja tööks ettevalmistamise võtmes. Selgus, et tänapäevased mentorluspõhimõtted tulenevad eel-industriaalsete ühiskondade laste kasvatusmeetoditest: vanemad täiskasvanud õpetavad noori eluks ja ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste kaudu panustama ühiskonda. Reaalsete tööülesannete täitmine õpipoisina mentori kõrval loob keskkonna, mis võimaldab omandada tööturul ja ühiskonnas üldiselt vajalikke kompetentse. (Hamilton, Hamilton 2002) Mentorlussuhe koosneb mentorist, kes on omal alal kõrgelt spetsialiseerunud ning jagab
jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on vastuolus omaaegse otse isikult isikule ja käest kätte kanduva rahvakultuuri olemusega. Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna). 12 4. Kokkuvõte
Eelkõige läbi ühise kaitse-ja välispoliitika leppe sõlmimise. See aga ei vasta enam kogukondlikule mudelile, kus kõik otsustavad koos vaid pigem liidu mudelile. Aina vähem räägitakse Euroopa kogukonnast ja üha rohkem Euroopa Liidust. Lõpus pakub autor välja 3 alternatiivvarianti kuidas me tänast Euroopa kogukonda võiksime vaadata. *Kogukond kui tehnoloogiline instrument. Me võime seda vaadata kui organit mis tegutseb Post-industriaalsete probleemide nagu keskkonnakaitse, rahvusvahelise kaubanduse ja transpordiga, mis ületab riigi piire. Kuigi see võib tunduda kutsuva alternatiivina tuleb siiski mõista, et sellele võivad olla väga negatiivsed eelkõige kultuurilised tagajärjed, mis kaotavad ära sisuliselt kogu rahvusliku toodangu. *Teise alternatiivina võime me vaadata Euroopa kogukonda kui võimalust taasiseseisvunud Ida-Euroopa riikidel tagada rahu, heaolu ja rahvusülesus mis takistaks marurahvuslastel amokki joosta.
annaabi.ee 
