täiskasvanutele liiga väiksed. 19.sajandi alguses töötasid paljud lapsed ligi 16 tundi päevas. 19 ja 20.sajand 1847.aastal viidi ellu seadused, mis keelasid lastel ja täiskasvanutel töötada rohkem, kui 10 tundi päevas. Sellest seadusest ei peeta kinni eriti arengumaades. Tööstusrevolutsioon 1900. aastaks oli Ameerika tööstuses arvatavalt tööl 1,7 miljonit alla 15 aastast last. Tööstusrevolutsioon ...ehk tööstuslik pööre toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis. mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda Nüüdisaegne lapstööjõud ja orjakasvatus Lapstööjõud ja orjakasvatus on siiani olemas arengumaades, eriti Indias ja Bangladeshis, kus peamiseks tööks on rõivatööstus. Lapstööjõu kasutamist põllumajanduses on avastatud: banaaniistandustest Ecuadoris; teeistandustest Argentinas ja Bangladeshis;
indiviid teeb seesmiste moraalipõhimõtete järgi ning eelkõige vabatahtlikult ning mis lõppkokkuvõttes on kasulik kogu ühiskonna jaoks. (Eriksson; 2007; lk 188) Et tulemuslikult saaks eksisteerida vabadus ja võrdsus on vaja inimestes endis midagi, mis kaaluks üle materialistliku ahnuse. Kuid missuguses ühiskonnas oleks kõige efektiivsem luua anarhistlik vorm kui see üldse võimalik oleks? Kas ürgaja ühiskonnas, kus puudusid klassid ning klassivõitlus oli veel olematu või industriaalselt arenenud ühiskonnas, kus on juba välja arenenud ebavõrdsus ning kapital on jagunenud nö ülemklassile? 2 Ürgaja ühiskonnas puudus niivõrd materiaalne vara, mis oli küll primitiivsel tasemel olemas, kuid mis polnud tähtis, sest indiviidide tööjaotus oli küllaltki sarnane ja võrdne. Arvan, et
*Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks. * II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas. *1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas. *20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki. TAGAJÄRJED: * Ebavõrdne arengutase EU-s.
väljarändajat. Rahvusvaheliste migrantide poolest on esikohal USA, talle järgnevad Venemaa, Saksamaa ja Ukraina. 60% migrantidest elavad arenenud riikides, kusjuures iga viies USA´s. Samas kogu maailmas aastatel 1990-2005 on rahvusvaheliste migrantide arv kasvanud 36 miljoni inimese võrra. Tähelepanuväärseid muutusi on ka rändevoolude struktuuris. Nii 2000. a. 20 miljonit rahvusvahelist migranti vanuses üle 25 a., kes saabusid industriaalselt arenenud riikidesse, omasid kõrgharidust. Kvalifitseeritud töötajate emigratsioon saab tõsiselt halvendada nende sünnimaade perspektiive. Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige
Lahtiütlemine kunsti ülevuse mõistest. Manifesteeriti kõikide väärtuste devalveerumist, ka hävitamine kuulutati kunstiks. Nõuti kunstniku täielikku vabadust, spontaansust, publiku ründamist, tähtsustati juhuse osa. Ready- made -ese, mis muutmata kujul, ent oma algsest keskkonnast lahutatuna nimetati ümber kunstiteoseks, signeeriti. Kunstnik vallandas diskussiooni kunsti mõiste üle üldse. Industriaalselt toodetud tarbeese, mida nimetatakse kunstiks. Merz. Kokkuvõttev tähistus dadaistlikest töödest, kus meelevaldselt valitud termin pärineb kollaaži osalt, mis on omakorda plakatikatke- Commertz. Mitmesuguste banaalsete, kunstniku jalutuskäikudel korjatud materjalide kaasamine kunstiteostesse. Kõik, mis kunstnik välja rebib on kunst. Kogu maja läbiv Merzbau, kollaažid, luuletused. Sürrealism tekkis esmalt kirjanduses, kuid teoreetiline alus andis ühtse loomingumeetodi
sajandil toimus aren g antud valdkonnas, mil mõisteti nafta olulisust kui ühe energiarohke substantsina. Ajastu, mil energeetika valdkonnas leidis keskse koha nafta aine, mis muutus oluliseks nii majanduses kui ka ühiskonnas. Antud vajaduses nafta järele on samal ajal kiiresti arenev automobiilitööstus, mis omakorda oli üheks väga oluliseks nõudlust suurendavaks teguriks. Alates 19. sajandi algusest kuni tänaseni on nafta tarbimine kordades suurenenud. (Totten 2004) Industriaalselt hakati naftat globaalselt kasutama 20. sajandil, kui avastati mitmed naftaleiukohad üle maailma (vt. Lisa 2) Kuni 1950. aastani oli nafta asemel keskseks energeetliseks allikaks küll kivisüsi, ent pärast seda toimus radikaalne muutus, mil energiatööstuse keskmeks sai toornafta. (Totten 2004) Tänapäeval saadakse naftat jätkuvalt puuraukude kaudu eelkõige pumpamise ja ammutamise teel läbi kompressorimeetodi (vt. Lisa 3) 1.3. Nafta olulisus inimkonnale
o Tööaspekt puudutab ka Leavise teist väidet: loova töö kogemus on taadunud, selle asemele on tulnud vabaaeg. Leavis nägi, et loovattöööd on hakanud asendama vabaaja mõiste. o Kultuuri aseained teevad muret just selletõttu, et inimestel on vabaaega. o Leavis: kunsti kaudu saame orgaanilise maailma tagasi, kunsti kaudu peaksime suutma inimesi ühendada, andma neile ühiseid eesmärke. o Leavise idee: ta pidas rahva omakunsti väärutslikuks aga ta leidis, et see kunst on industriaalselt rüvetatud. Rahvalt on midagi justkui ära võetud, inimesi peaks aitama, tuleks taasluua see, mis kunagi oli. o Leavis märkas, et kunst on äriline, tema ei näinud võimalustki, et kunstnikud kes teenivad kommertsilikel eesmärkidel, saaksid olla kuidagi valgustajad. o Selline kunst vastab inimese päris vajadustele. Leaiab, et inimestel on reaalsed probleemid maailmas ja pakub neile lahendusi. o Leavis on kultuurilise languse kirjeldaja.
annaabi.ee 
