kombinatiivne muutlikus- muutlikus tuleneb vanemate erinevate geenialleelide kombineerumisest modifikatsiooniline muutlikus-mittepärilik muutlikus tuleneb keskkonna tingimustest mutageen-mutatsioone tekitav tegur bioloogilised mutageenid -(viirused, bakterid) füüsikalised mutageenid--(kiirgused, vibratsioon, müra) keemilised mutageenid-(ravimid, kemikaalid) mutagenees-protsess mille käigus toimuvad muutused DNA järjestuses spontaalne mutagenees - iseeneslik mutatsioon industreeritud mutagenees- mutatsioon mis on iseeneslikult esile kutsutud kromomosomaalsed mutatsioonid-kromosoomi struktuuri muutus liigitus: (translokatsioon-kromosoomide täielik ümberpaiknemine inversioon-geenid vahetavad kohti duplikatsioon-tekib lõik kromosoome juurde deletsioon-üks osa geene ei teki.) viirus-bioloogiline objekt millel puudub rakuline ehitus ning koosneb valkudest ja nukleiinhappest inversioon kromosoomi segemendi järjestuse ümberpöördumine
Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist. d) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: tähelepanu figuuriks (see, mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu omadused: a) Maht, 7 +/- 2 objekti.
objektid. kattumine - lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal. Näiv ehk stroboskoopiline liikumine nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt. Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub. Ajataju - selle kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt).
Lõpuks saavad välja tugevused võrdseteks ja nende summa on 0. Siis laenguid enam ei eraldu. Laengu pinnad on tasakaalus. JÄRELDUS: Laengute tasakaalu korral juhi sees elektriväli puudub. Sellel põhineb varjestamine.Juhi sees elektriväli puudub. (Ntv:älgu korral tuleb torusse ronida.) s=E/E Juhid on dialektilise konstandiga . Elektriline varjestamine on mingi keha kaitsmine elektrivälja mõju eest. Varjestatav ese paigutatakse mellkesta v metallvõrku, millel saavad tekkida industreeritud laengud. (nt teleri antennikaabel) DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS Siin on pos. Ja neg. Laeng üksteisega seotud.Seotud laengud ei saa vabalt liikuda, vaid ainult pöörduda. Kui palju nad pöörduvad, sõltub välja tugevusest. Pinnalaengute vahel tekib lisa elektriväli. Näeme, et lisaelektriväli on vastupidine välisele elektriväljale. Järelikult väheneb väljatugevus aine sees. Kuna laengud vabalt liikuda ei saa, siis saab
1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6},{2,4}} Nt2 Tihti pakub huvi väikseim sigma-algebra, mis sisaldab mingitfikseeritud sündmuste komplekti. Sel juhul öeldakse, et sigma- algebra on industreeritud vaadeldava sündmuste komplekti poolt. Olgu Ω=[0, 1] ning A = [0, ¾), B = [1/2,1]. Siis sündmuste A ja B poolt indutseeritud sigma-algebraks on F = {∅,[0,1/2),[1/2,3/4),[3/4,1],A,B,[0,1/2)U[3/4,1],Ω} Punkti juhuslikul valimisel lõigust [0,1] on loomulik lugeda sündmusteks valitud punkti sattumist osalõikudesse [a,b], kus(a väiksemvõrdne b). Seega pakub suurt huvi ka vähim sigma algebra, mis sisaldab kõiki osalõike. 3. Tõenäosuse aksiomaatiline definitsioon
kolmandikku aborti teinutest katkestanud teise või enama raseduse. (Demograafilise ja rahvastikuarengu eaduspärasustest, lk 30, 44-47./ ENE1. / Palo, U. Abortide arv peab vähenema) 3. NOORTE ABORDID EESTIS Selles peatükis käsitlen noorte tehtud abortide arvu, toon välja vähenemise mõjutegureid ja lisan ka, kui suur osakaal on olnud noortel Eestis tehtud abortide koguarvus. Võtsin kuni 19-aastate noorte raseduse katkestamise käsitlemiseks aastad 2006-2010 (legaalselt industreeritud abordid). "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. 3.1. ABORDID KUNI 19-AASTASTE EESTI NOORTE SEAS Tabelist 2 on näha, et aastatel 20062010 tegi aborti 5314 alla 19 aasta vanust noort, neist alla 15-aastaste seas oli aborte aastal 2006-2010 kokku 72. 15-17 aastate seas oli aborte kokku 1872 ja 18-19 aastaste seas 3370 aborti. Vanus
paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud , kapitali puudumisest tingitud ja regionaalne töötus. Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas nii siirde kui struktuurset töötust ja jaguneb omakorda sesoonne töötus ja varjatud töötuseks. Tsükliline tööpuudus on põhjustatud maj.tsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel. Industreeritud töötus valitsus tekitab töötuid (miiinimumpalga tõstmine, toetuste tõstmine) 25.Reservatsiooni palk ja selle mõjurid Reservatsioonipalk madalaim palk mille eest ollakse nõus töötama. Mõjurid- info töökohtade palgatasemest. Info vabade töökohtade kohta. Tööhõivepoliitika- töötuabiraha 26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu
Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. Parim näide - suitsetajad. Gibbons, Benthin (1997) väitis, et tihti selleks, et lahendada dissonantsi inimesed vahelduvad oma hoiakud - hoiakud mõjutavad (muutuvad) käitumist KUID käitumine mõni kord mõjutad (muudab) hoiakuid. Industreeritud järgimine – käitumine ei ole kooskõlas meie hoiakutega. Atributsiooni teooria: atributsioon -meie uskumused käitumise põhjustest. Heider: inimesed on naiivsed teadurid, kes seostuvad vaadeldavad käitumised põhjustega: - sisemised ja välised (situatsioonilised) Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989)
annaabi.ee 
