inimesi ja puuetega inimesi · Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse · Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu JOSSIF STALIN · Elanud 1878 1953 · Nõukogude Liidu diktaator · Nime Stalin kasutas esimeste korda 1913. aastal · Õppinud Gori kirikukoolis · Lasi surmata ühe oma suurima konkurendi Lev Trovski · Algatas industraliseerimise ja kollektiviseerimise · Isikukultus tema järgi nimetati laevu, asutusi kui ka linnu · Maailmarevolutsiooni idee · Üks Teise Maailmasõja algatajatest · Suitsetas piipu ja armastas Gruusia veine · Tema eluajale ei võinud Stalinist raamatuid kirjuatada
Praegune süsteem ei soosi seda. 1. Sissejuhatus 1) Elame 21. sajandis ja ennast elatada on võimalik väga paljude erinevate tegevustega (rohkematega kui kunagi varem) 2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras reformeerimist või lausa uut ülesehitust. 3) Hariduse eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine ja nende konkreetsete talentide arendamine. 2. Taustinfo 1) Haridussüsteem, mis on tänapäeval kasutusel, pärineb 19. sajandist, industraliseerimise ajast ja selle eesmärgiks oli toota töölisi. 2) Kooliharidus on eesmärgistatud peamiselt vasaku ajupoolkera arendamiseks (matemaatilised teadused - loogika, keeled - kirja- ja lugemisoskus) 3. Praeguse süsteemi vead 1) Tänapäeval on võimalik elatada end väga erinevatel elualadel. Haridussüsteem kahjuks ei toeta parema ajupoolkera tööl põhinevate oskuste arengut (kunst, muusika, tantsimine jne) 2) Vähene valikuvõimalus varasemates kooliastmetes (põhikool ja ka gümnaasium)
Eesmärgiks oli koguda viljavarusid talupoegadelt, et toita sõjaväge ja kasvavat tööliskonda Tagajärjed olid niivõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda- vähenes nii teravilja saak kui ka loomade arv. 16. Mis oli industraliseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Industraliseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Eesmärgiks oli Venemaa muutmine tööstusriigiks. Tagajärjed- industraliseerimise käigus kadus tööpuudus, Nõukogude Liitu ei mõjutanud eriti ka ülemaailmne majanduskriis, eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. 17. Itaalias tuli võimule Mussolini 1922. a Saksamaal tuli võimule Hitler 1933. a Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL moodustamine 1922. a Locarno konverents 1925. a Briand-Kellogi pakt 1928. a 18. agressioon- kallaletungimine, anastamine vallutamise eesmärgil.
1. SINGAPURI MAJANDUS Tänapäeva Singapuri loojaks peetaks Thomas Raffles’it, Briti riigimeest. Aastal 1869 Suessi kanali avamine lükkas käima globaalse kabandusbuumi ja Singapurist sai maailmakaubanduse oluline sõlmpunkt. Singapuri sadam on sellest ajast alates üks maailma suurematest ja aktiivsematest. Kaasaegne Singapuri majandus ehitati üles põhiliselt välisinvesteeringutele tuginedes ja riigi juhitud industraliseerimise protessi tulemusena. Praeguseks on Singapuris üle 7000 rahvusvahelise korporatsiooni ja 4000 põhiliselt USA, Jaapani ja Euroopa firma regionaalset peakorterit. Lisaks 1500 ettevõtet Hiinast ja 1500 Indiast. Singapur on maailma neljas finantskeskus (Londoni, New Yorgi ja Hong Kongi järel), üks kolmest maailma suurimast õlirafineerimiskeskusest ja üks viiest maailma suurimast sadamast. Singapuri majandusmudeli edukust tõestab asjaolu, et pool sajandit järjekindlat ja läbimõeldud
välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi-ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Rasketööstuse kõrval arenes kiiresti ka kergetööstus. Linnade taastamise ja industraliseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Industraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. Nii pääses Eestis maksvusele käsumajandus, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Eesti NSV majandus allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõrgemalt poolt koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele
Eesti NSV juhtkond nimetati tavaliselt sisse Moskva poolt. Valitses tsensuur, infoteadmatus muust maailmast, puudus sõnavabadus ja organiseerimisvabadus. Usule vaadati põlistavalt otsa. NSV Liidu poolt alustatud ja elluviidud muutused olid elukorraldusele halvad. Halvenesid elutingimused, puudus õigus eraomandile. Kerkis esile toiduainete kriise ja muid elutarbete vähesusi. Poodides oli pidevalt ikaldused ja pikad järjekorrad. Rahvas ei olnud rahul valitseva korraga. Suure industraliseerimise kasvu tagajärjena tuli Eestisse massiliselt muulasi, mille tagajärgi on tänapäevani näha: võõrkeelsed linnaosad, isegi linnad. Vajadus õppida teist keelt peale emakeele, et saada hakkama oma riigis. Vähenes ka eestlaste osakaal riigielust üldiselt: tööstuses kui ka poliitikas. Vahetevahel jäid eestlased muulastele omal maal alla. Üks nähtudeks oli ka massiline linnastumine ja maaelu taandareng, mille alla käib ka põllumajandus. Kultuurielu sai ka suure hoobi
Vabatahtliku tööd ei reguleeri mingi seadus. Iga asutus peab looma süsteemi vilepuhujate kaitseks, peab olema kanal, kus saab kituda, et tööadnja käitub seadusega vastuolus ja samas kiusama ei hakata (Euroopa direktiiv) Tööõigus on ajalooliselt kujunenud kaitse õiguseks – töötaja on nõrgem pool, seega on töövaidluses tööandjal suurem selgituskohustus. Tööõigus on suhteliselt noor õigusharu, tekkis 19. Saj alguses (1930 valmis) industraliseerimise ajal. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe - tüüpiline: üks töökoht, tähtajatu tööleping, täistööaeg - mittetüüpiline: tähtajaline TL, osaline tööaeg, renditöö, kaugtöö, nõudetöö jm Eestis on keelaud nullajaga TL, kus tööaega ei ole kokku lepitud, väh 1h peab olema. 1.1.3 tõõiguse mõiste ja valdkonnad Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib TL alusel töötaja ja tööandja
annaabi.ee 
