Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu falsifikatsioneerida loogika või experimendi abil, siis on selle kasu teadmiste ja teaduse arengule. Lõpuks iga teooria on falsifikatsioneeritud ja asendatud sellisega mis on rohkem jõuline vaatlustes. Falsifikatsiooniga on sama probleem mis on ka induktivismiga, nad mõlemad sõltuvad liialt teooria vaatlustele.Aga kõigil vaatlusotsustel on eksimisvõimalus.Näiteks kui kuu vaatlemisel selgub, et kuu on horisondi lähemal palju suurem kui kõrgel taevas, aga seda peetakse illusiooniks, mis sest, et seda täielikult ei mõisteta, aga kuna kunagi sai teooria tõestatud, et kuu ei ole suurem, siis ei taheta seda ümber lükata. Lakatos oli ratsionalistliku seisukohaga mis oli oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida
oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemusi ja eksperimente ning väidetakse, et just nende abil jõutakse kindlate teadmiste ja teooriateni. Induktivistide jaoks on kogemus tõe allikas. Seda käsitlust peetakse usaldusväärseks, kuna seda on võimalik meelte abil kindlaks teha. Kuid Chalmers on välja toonud ka induktivismiga seonduvad probleemid. Kuna induktivismi puhul on olulised vaatlused mitmekesistes tingimustes, siis tekib paratamatult küsimus, kui palju on piisavalt vaatlusi ja kui paljudes erinevates oludes tuleks neid läbi viia? Tavaliselt õigustatakse endid õnnestunud ennutuste ja seletustega, mis on võimalikuks saanud just tänu nendele meetoditele. Siiski on teaduslikud teadmised suures sõltuvuses looduses kehtivatest seaduspärasustest ning üksikud vaatlused ei anna meile piisavat informatsiooni
eenema mingi teooria ning vaatlusotsustused on niisama suure eksimisvõimalusega kui teooria, mille olemasolu on nende kaudu eeldatav (56). vaatlusotsustused moodustatakse alati mingi teooria keeles ning nende täpsus on just nii kui nende käsutuses oleval teoreetilisel või kontseptuaalsel raamistikul (57). täpsed, selgelt sõnastatud teooriad on täpsete vaatlusotsustuste üks eeldusi – teooria eelneb vaatlusele. Väited teooria prioriteedi osas vaatlusega on vastuolus induktivismiga, mis väidab, et baasmõisted tuletatakse vaatluse kaudu. Kuna teooriad eelnevad vaatlusotsustustele, siis on väär väida, et teadus algab vaatlusest. Järgmine punkt on aga selline: vaatlusotsustused on sama suure eksimisvõimalusega kui teooriad, millel nad põhinevad, seetõttu ei moodusta nad täiesti kindlat aluspõhja, millele ehitada seadusi ja teooriaid – näide (58). Selleks, et vaatlusotsustuse kehtivust vääramatult kinnitada, on vaja pöörduda teooria
osutuda." See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadla- sed oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evo- lutsioon sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik teooria seda aga ei märganud
osutuda." See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadla- sed oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evo- lutsioon sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik teooria seda aga ei märganud
osutuda.“ See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadla- sed oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evo- lutsioon sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik teooria seda aga ei märganud
annaabi.ee 
