Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest. ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide stadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis:
interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk- järgult sisekõneks. Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. (mida?) Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga.
Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi nt keelatud värvide mäng. · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon - metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust. Lapse teadmised arenevad
Nt. keelatud värvide mäng · Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) · Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga.
vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka.
enam asjadest aru ja teeme järjest paremaid järeldusi. Kultuuriliste vahendite kasutuselevõtt toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng. Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda: Esmalt inimestevahelises suhtluses (olulise ja ebaolulise eristamisvõime) Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle võetud sotsiaalsetest vahenditest. Toimub väliste sots vahendite ülevõtmine hakkavad
annaabi.ee 
