2. PERSONALIUURINGUD JA NENDE SEOS TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIATEGA Väga vajalikuks on hakatud pidama personaliuuringuid, mille käigus selgitatakse välja töötajate töörahulolu ja motivatsiooni tase. See annab organisatsioonile võimaluse olukorda parandada või veenduda selle heas vormis. Personaliuuringute toimumine eeldab aga head personali juhtimist. Personali juhtimises on viimastel aastakümnetel tehtud suuri korrektiive, mille käigus juhtimine on muutunud indiviidikesksemaks. Töötaja pole enam ainult vahendiks organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel, vaid on muutunud ka juhtide partneriteks. (Türk 2005: 40) Selle tõttu on hakatud läbi viima tööanalüüse, mis hõlmavad endas ka personaliuuringuid. Rahulolu ja motivatsiooniuuringute läbiviimise eesmärkideks on avastada ettevõttes esinevad probleemid. Leida põhjuseid sellele, miks töötajad palju töölt puuduvad või töölt lahkuvad
(Hamleti isa surm ning ema truudusetus) Positiivse lahenduseta olukord Õnnetu lõpp (Hamlet tapetakse, Rome ja Julia surm) Värsskõne Aristotelese järgi on vaatajal võimalik läbi tegelastele kaasaelamise, läbi kaastunde ja hirmu, kogeda katarsist puhastumine. Kui kunagi oli tragöödias kangelase vastaseks kõrgemad jumalikud jõud, siis tänapäeval on selleks saanud saatus ja ühiskond. Kuna maailm on muutunud aina rohkem indiviidikesksemaks, on tragöödia võimalikkus kaasajal kahtluse alla seatud. Selle asemele on tekkinud absurditeater seosetu dialoog, tegevuse vähesus, maailma tajumine absurdina S. Beckett ,,Godot'd oodates" Komöödia klassikalist komöödiat käsitleti tragöödia vastandina tegelased on lihtsad inimesed, keel on argine, situatsioonid igapäevased. Kaasaja komöödial ei ole piiranguid, lõpp on siiski tavaliselt õnnelik.
eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi - Positiivne lahendus ei ole võimalik - Õnnetu lõpp - Värsskõne Tragöödia enne ja nüüd - Kangelase/tegelase vastandumine: klassikalises tragöödias kõrgemate jumalike jõududega – nüüd saatuse või ühiskonnaga - Tragöödia ja traagika mõjub tänapäeva inimestele teistmoodi kui vare – inimeste maailmatunnetus on muutunud indiviidikesksemaks. Absurditeater - absurdsus – lad.k „ebakõlaline, mõttetu“ - absurditeater: seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumine absurdsusena. - Beckett „Godot’d oodates“ Komöödia - kreeka k „lustliku pidtustuse, maskeraadi laul“ - arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast poolest - klassikaline komöödia: vastand tragöödiale, madal žanr Komöödia tunnused - tegelasteks lihtsad inimesed
elusüsteemi ja kaasaja vastandlikkust, tööd ja rahu eest peetavat võitlust. Vormikvaliteetide suhtes muretu, mistõttu pääses mõjule rahvaliku, konkreetse ja pildirikka luulekeelega ning sundimatu huumoriga. Rannaloodus ja merepildid on tema luules eluvärskelt nähtud ja osa tema armastuslaule ei hooli 1940ndate esteetilistest arusaamadest. Luulekogus „Mere ja taeva vahel“ ja pärast seda loodutes muutub ta kirjutusviis süngemaks, käsitlus indiviidikesksemaks, hakkab sallima hellalt intiimseid või traagilisi toone. Luuletus „Kuidas kalamehed elavad“ esindab tema luule laululisuse alge üht olulisemat saavutust. Mõtisklev-humoristlik nimiluuletus „Mere ja taeva vahel“ on ballaadilise omapärast arendusvõimalust. Luulekogud: „Karm noorus“, „Tormi Poeg“, „Järvesuu poiste brigaad“, „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“, „Merelaulud
käitum. põhin. instinktidel. 3. Võimendi teooria in. käitum. põhin. varasem. käitumusl. kogem. ja tagasisidel. 4. Kognitiivsed ja ootuste teooriad in. käitum. on ratsion. ja teadlik. 5. Õppimisteooriad in. vaj. ja motiivide omand., mida saab õppim. suunata ja muuta. 6. Võrdsuse (õigluse) teooria in. võrdl. tööd ja saadavat tasu teiste in. anal. tulemustega. 7. Vajad. teooria käsitl. in. põhivajad. ja nende rahuldam. seaduspäras. Pers. juhtim. on muut. indiviidikesksemaks. Tööt. pole enam ainult vahend org-i eesm. realis., vaid juhtide partnerid. Nüüdisaegsed teooriad väärtust. suhtlem. ja koostööd. Suhtlemine - org-i teg. koordin.- ja kontr.vahend, mõjut. org-i siseseid protsesse ja ühend. need ühtseks tervikuks. Koostöö eeldab kõigi org. liikmete tasakaalust. tegevust, tagab org-i pideva ja ühtlase teg., ka vä- liskeskk. muutum. tingim. 1) E. Goldratti (1998) piirangute teooria. Propag. mõtlemisprots. lihtsust., soovit. tehnil. üksik-
Leiab, et kristluse ja demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele. Nietzsche on 20. sajandi Euroopa mõtlemist oluliselt mõjutanud. Ta kritiseerib silmakirjalikkust, mistõttu pidi kristlus hakkama end korrigeerima. Kristlus muutus indiviidikesksemaks. Nietzsche inspireeris ka natse, sataniste jt, ent ta ise ei kuulunud nende hulka. Arvas, et ei ole olemas ühte tõde ega terviknägemust. 4. PILET KREEKA LOODUSFILOSOOFIA JA ARHEE KÜSIMUS L. WITTGENSTEIN Arhee on asjade algus. Esimest korda kasutas seda mõistet Joonia koolkond. Loodusfilosoofia põhiprobleemiks kujuneb maailma ühtsuse ning loodusnähtuste mitmekesisuse vastuolu. Filosoofid soovisid leida algainet seda, millest kujunes terviklik, keeruline loodus
annaabi.ee 
