Esindus- Osalus- Poliitilised ideoloogiad Korrastatud ideedesüsteem 1. Hinnang olukorrale 2. Eesmärk 3. Kuidas eesmärgini jõuda Ideoloogiad levivad propaganda abil Põhiteemad, millest ideoloogia peab rääkima 1. Riigikorraldus 2. Majanduspoliitika 3. Sotsiaalpoliitika Vasakpoolsed Parempoolsed Ühiskonnakesksed indiviidikesksed 3. Sotsialism 1. Liberalism Võrdsus Üksikisikuvabadus Parlamentaarne demokraatia, reformid Parlamentaarne demokraatia Riigi suur roll majanduses Vaba turumajandus Kõrged maksud Madalad maksud Sotsiaalabi kõigile Võimalikult väike sotsiaalabi
· Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord. Oluline on igapäevaste muljete vahetu jäädvustamine. · Liiga spontaanset päevikut ohtlik pidada, seda võidakse uurija vastu ära kasutada. Valik meetodeid: · Võrgustikuanalüüs inimese/grupi suhtlusringkonna väljajoonistamine; nõuab rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa. · Genealoogiline meetod kohalike abiga sugupuude välja joonistamine · Ankeetuurimused väga indiviidikesksed · Sümboliliste interaktsioonide analüüs jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu: · Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu) · Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud. - Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud
- Relvade kohalolu suurendab agressiivsust - Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi o Alkohol pole otsene põhjus – vähendab enesekontrolli, eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid - Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid
väliseid (ühendavad erineva taustaga liikmeid) sidemeid; keele säilitamise ja vahetamise funktsioon on liikmete vahel jagatud 4-ks: säilitajad, tugevamad säilitajad, vähem tugevad säilitajad ja vahetajad; kuuluvustunde järgi jagunevad võrgustikuliikmed kuuluvaks või mittekuuluvaks vastavalt nende erinevatele kokkukuuluvustasanditele; võrgustike puhul lähtutakse indiviididest, kelle sotsiaalseid suhteid vaadeldakse; indiviidikesksed indeksid põhinevad sellel, kas indiviidid täidavad vaadeldavaid kriteeriume või mitte. 45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on alus suurele osale teistest identiteetidest. Lõppude lõpuks loob just keeles ja keele kaudu inimene enda kui subjekti, sest vaid keel võimaldab luua kontseptsiooni
on muuhulgas massimeedia mõju: uuringud näitavad, et vägivaldsed videomängud, telesaated, aga ka laulusõnad võivad tekitada ka lastes suuremat vägivaldsust. Samuti on näidatud, et prosotsiaalse käitumise jälgimine vähendab agressiivsust (katsed videomänguga, kus lapsed pidid virtuaalselt teisi surmast päästma). Kriitika kohaselt ei võta teooria arvesse individuaalseid erinevusi; ka on leitud, et vägivaldsete saadete vaatamine võib vägivaldsusriski hoopis kahandada. Indiviidikesksed agressiooni determinandid Soolised erinevused enamjaolt on tõestust leidnud fakt, et mehed on naistest agressiivsemad. Erinevate uuringute kohaselt rakendavad mehed füüsilist agressiivsust naistest sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja
*Ajaloost sõltuvad: ajaloolis-kultuurilised tegurid, mõjutavad sarnaselt suuremat hulka indiviide nt sõjad Mittenormatiivsed mõjutavad väheseid indiviide, nt haigused Arenguteooriad *Areng kui kvantitatiivne kasv - lapsele lisandub arengu käigus ainult rohkem teadmisi ja oskusi. *Areng kui pidev kvalitatiivne muutus - lapsele saavad jõukohaseks uut tüüpi vaimsed operatsioonid. Uued ül-te lahendamise viisid. Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad Jean Piaget Sigmund Freud Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler Sotsiaalsed, arengu (õppimise) teooriad õppimiskesksed Edward Thorndike John B. Watson Albert Bandura Arenguteooriad, mis rõhutavad bioloogilise ja sotsiaalse koosmõju Lev Võgotski Jerome Bruner Katherine Nelson Jaan Valsiner Jean Piaget` loodud kognitiivse arengu teooria.
annaabi.ee 
