Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. (Spengler) Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel. Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele ning kus tööjaotus on läinud keerukamaks ja rohkem üksteisest sõltuvaks. Tönnies kogukond vs ühiskond. Kui algselt olid inimesed rohkem üksteisega seotud, siis nüüd on ühiskond killustatum, rollikesksem, ajutisem, mitmekesisem. Neoevolutsiooniline teooria: kumulatiivne muutus rajaneb neljal eeldusel: 1. elanikkonna kasv sõltub elatusviisist 2
reaalses situatsioonis. Vaatluse tulemusi kirjeldatakse ja tulemused üldistatakse. Vaadeldavad isikud ei pruugi olla vaatluse läbiviimi sest teadlikud. Seega pole nende koostöösoov vajalik ja neid ei mõjutata uurija poolt. Vaatluse peapuuduseks on see, et inimeste hoiakuid ei saa välja selgitada vaid välise vaatluse (nt videosalvestus) abil. ● Küsitlus (survey) Info kogumine vahetult indiviididelt (küsitlus) võib toimuda kolmel peamisel teel. Nendeks on silmastsilma intervjuu, postiküsitlus ja telefoniküsitlus. Silmastsilma intervjuu eelised ja puudused (nt kulukus, põhjalikkus ja vastaja soov aega kulutada) sõltuvad ka intervjuude läbiviimise kohast, milleks võivad olla inimeste kodud, töökohad, kauplused ja kaubanduskeskused, lennujaamad ja sadamad, messid jne. Postiküsitluse tulemused
Primaarsed andmed on need, mis kogutakse spetsiaalselt antud uurimuse jaoks. Nende töötlemine ja analüüs peab andma uut informatsiooni. Sekundaarsed andmed on need, mida on kogutud muudel põhjustel, mitte konkreetse uuringu jaoks. Sisemised sekundaarsed andmed saadakse ettevõtte siseselt kättesaadava informatsiooni hulgast, välised aga eelkõige publitseeritud materjalide hulgast. Primaarseid ja sekundaarseid andmeid on võrreldud tabelis Info kogumine vahetult indiviididelt (küsitlus) võib toimuda kolmel peamisel teel. Neiks on silmastsilma intervjuu, postiküsitlus ja telefoniküsitlus. Tabelis 6.2. on võrreldud nende meetodite tugevaid ja nõrku külgi. Silmast-silma intervjuu eelised ja puudused (nt kulukus, põhjalikkus ja vastaja soov aega kulutada) sõltuvad ka intervjuude läbiviimise kohast, milleks võivad olla inimeste kodud, töökohad, kauplused ja kaubanduskeskused, lennujaamad ja sadamad, messid jne
kuid sarnases sots situatsioonis olevalt kontingendilt. Sihid: 1) Protsessi dünaamika, muutuste tendentsi väljatoomine 2) Nähtuste arengu prognoosimine Kordusuuringute intervall on tavaliselt mitte vähem kui 2-aastase intervalliga, reeglina on need ajavahemikud aga palju pikemad. 6.4.1. Õigussotsioloogilise kordusuuringu metoodikast. 6.5. Paneeluurimus. Ühe uurimisprojekti raames kogutakse andmeid ühtedelt ja samadelt indiviididelt mitmel korral. Eesmärk: enne/pärast info saamine. Intervall alla 2 aasta. 6.6. Longituuduurimus. Paneeluurimuse alaliik pikemaajaline uurimustegevus, ajas pikemalt kulgevate nähtuste analüüs. Kasutatakse mitut järjestikust andmekogumist. Saab jälgida uurimuses haaratud inimrühmitustele omast isearenemist, seesmist muutumist. ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA VII SEMINAR 08.05.2007 1. Sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine kui sotsiaalselt kujundatud käitumine (mõisted
surematuks enese valitsejaks Inimene kui kunstiteos. ? Foucault, Michel 1992 Tõde ja võim Vikerkaar 11/ 31 49 Feodaalses ühiskonnas funktsioneeris võim põhiliselt märkide ja lõivude kaudu. Truudusemärgid lääniisandaile, rituaalid, tseremooniad jne. ning lõivud maksude rüüstamiste, jahi, sõja jne vormis. 17. ja 18. saj. tekib üks uus võimuvorm, mishakkab end teostamasotsiaalse produktsiooni ja sotsiaalsete teenuste kaudu. Oluliseks muutub, kuidas saada indiviididelt nende konkreetsetes eludes kätte tootlikke teenuseid. Selle tulemusena saigi vajalikuks võimu tegelik ja efektiivne kehastumine selles mõttes, et võim pidi saamavõimelisek leidma ligipääsu indiviidide kehadele, nende tegudele, hoiakutele ja igapäevase käitumise viisidele. Siit ka niisuguste meetodite tähtsus nagu koolidistsipliin, millel õnnestus muuta õpilaste kehad ülikeerukate manipuleerimis ja kohastamissüsteemide objektideks
(Mereste 2000: 338-340). Veelgi enam, juristide kohta on täheldatud, et standardvormelid võimaldavad kõnelda mehaaniliselt, kasutades samu väljendeid kui kõik teisedki, ilma öeldut ega selle ütlemise põhjust tegelikult ise mõistmata (Lemmens 2011). 30.4 Kultuuri(evolutsiooni)lised seletused Lähtume siin Boydi ja Richersoni määratlusest (2005: 6): kultuur on indiviidide käitumist mõjutada suutev teave, mille nad hangivad teistelt oma liigi indiviididelt sotsiaalse õppimise teel. Väärtused ja uskumused ühiskonnaelu, sh verbaalse suhtlemise korraldamiseks kõige paremini sobivate viiside kohta on selle teabe tüüpilised esindajad. Boydi ja Richersoni huvitab kultuur kui evolutsiooni käigus tekkinud vahend lähisugulaste ringist suuremate rühmade koostöö saavuta- miseks ka juhul, kui indiviidi huvid on rühma huvidega vastuolus. Bioloogidest autorite endi algne näide on keskkonnakaitse koos tuntud
annaabi.ee 
