areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv- reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb
seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50.
sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21a): inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt, erinevad eluvaldkonnad vajavad tähelepanu ja usk peab tagama nende sidususe, sünteesides väärtusi ja informatsiooni. Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet, oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita, ohuks on teiste arvamuste omaksvõtmine ning isiklike seisukohtade puudumine. 4. individuatiiv-reflektiivne usk (13-30a): identiteedi muutumine teistest sõltumatuks, uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises, nartsissis. 5. konjunktiivne (siduv) usk (35...a): leiab aset isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, ollakse avatud oma sügavamale minale,
ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu suhtlusmaailm laieneb, oleme osa suuremast maailmast). tunnus:seisukohti ja uskumusi ei põhjendata täpsemalt, vaid asjad, need lihtsalt on nii nagu need on. 4.individuatiiv-reflektiivne 13-30-.. mingid küsimused millele me ajajooksul ei saa vastata ratsionaalselt. 5.konjuktiivne- 35+ inimene astub erinevate seletuste maailma,elu alusmõte paradoks, midagi muuta ei saa, elu on vastuoluline:õnn ja kanntus käivad käsikäes, suheldakse teiste maailmadega jn. ei ole ühest seletust 6.universaliseeriv(siduv)- inimene reinkarneerib absoluutset tõde, elatakse igavikus, käiakse maa peal. tähendab seda, et inimene elab mingit tõde
kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks
Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse 90 ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks.