George Gordon Byron kui romantiline poeet G.G. Byron on üks tuntumaid 19.saj alguses tekkinud kirjandussuuna romantismi esindajaid. Romantismi tekkeallikateks olid toonased rahva vabadusliikumised ning rahva võitlus feodalismi ja rahvastiku rõhumise vastu. Sealt sai ka lord Byron arvatavasti osa oma inspiratsiooni. Järgnevalt püüan näidata, et G.G. Byron oli romantiline luuletaja. Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust ülistatakse väga ja seda kasutati teoses tegelaste tunnete ja omaduste rõhutamiseks. (lk 12, lk 14, lk 24) Mineviku idealiseerimise põhjuseks oli oleviku põlgus. Igatseti tagasi kaugematesse
*Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu, *Pole õiglane karistada *Valitsus reguleerib üksikisik. taastuvenergia poolt rikkaid kõrgete maksudega. majandust maksusüsteemi *Pooldavad sotsiaalsete *Globaalselt suurim *Inimesele peab jääma abil. erisuste säilitamist. probleem ülerahvastatus
sekkumist. *Kollektiiv tähtsam kui segamajandust. era- ja kolmanda sektoriga *Heaolu tagamisel üksikisik. *Valitsus reguleerib koostöös. lähtutakse vabaduse, *Pooldavad sotsiaalsete majandust maksusüsteemi *Riik peab looma töökohti, konkurentsi ja erisuste säilitamist. abil. tegema kättesaadavaks individualismis *Majanduses riigi sekkumise *Suurema tulu saajad peavad tööturul nõutava hariduse, põhimõtetest. vastu ning eraomanduse ja maksma kõrgemaid makse. kontrollima palgapoliitikat. *Pole õiglane karistada mõõdukate maksude poolt. *Riik peab pehmendama *Töö leidmine pole ainult rikkaid kõrgete maksudega
Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud. Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega. Bors, ravioolid, rosol. 5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool) 6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu. Head planeerijad. Orienteeritud ühe ülesande lahendamisele. Eelistatakse teha ainult ühte asja päevakavas ettenähtud ajal. Sakslased, sveitslased, Põhja- Ameerika valged protestandid. 7.Individualismis on omane ühiskondadele, kus sidemed indiviidivahel on lõdvad: igaühelt oodatakse hoolt iseenda ja oma vahetu perekonna eest. Võitlus. Kollektivism on omane ühiskondadaele, kus inimesed on sünnist saati seotud tugevatesse sidusatesse gruppidesse, mis neid eluajal kaitsevad tasuks lojaalsuse eest. Läbirääkimistel on väga suur osa. Koostöö. Arvan, et eesti kuulub kollektiivsesse ühiskonda. Pigem on selle lojaalsuse väljateenimine, koostöö, mitte pidev võitlus. 8
konfliktidesse. Kuna kongress jättis ratifitseerimata Varsailles' rahulepingu, siis jäi liitu astumata. Sellesama idee eest autasustati Wilsonit aga 1919 Nobeli rahupreemiaga. 1920ndatel ja 30ndatel iseloomustas USA-t isolatsionism (pigem poliitiliselt, kuna majanduslikult oli maailmariikidega seotud). Poliitilisi liite ei oldud valmis sõlmima. Sisepoliitiliselt iseloomustab USA-t individualism. 20ndatel oli ühiskonnas levinud arusaam, et USA üleolek seisneb individualismis, selle suurimaks vaenlaseks on riigi sekkumine majandusellu. 1920ndtael aastatel riigi osa majanduses oli minimaalne. Mõned ettevõtted, mis olid sõja ajal riigile müüdud, läksid tagasi eraomandisse (nt kaubalaevastik). Ameerika Ühendriike iseloomustab sel ajastul kuiv seadus (1920-1933) alkoholi valmistamine, müümine ja transport on keelatud. See pandi lausa kirja põhiseadusesse. Alkoholi tootmisega hakkas tegelema organiseeritud kuritegevus maffia. Sellega hakkasid tegelema
isiklik initsiatiiv positiivne, pigem tuumperekonnad Kollektivism- Aasia lähis ida , rühma huvid kaaluvad isiklikud huvid üle, rõhutatakse harmooniat, solidaarsust, meie-tunnet, üksiku rühmaliikme arvamus ei tohiks minna vastu grupi arvamusele, pigem laiendatu perekonnad, vähem privaatsust, muretsetakse rohkem teiste huvide pärast Nt Koreas: nt „vanaisa“ ütlemiseks on 10 sõna olemas, Eestis vb 2-3 võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana.
Eetika peab uurima, millised ülesanded on mõeldud just inimesele. Millest hea elu koosneb? Mida peab edendama? Milliseid voorusi selleks tarvitatakse? MacIntyre telos'est MacIntyre vastab küsimusele telosest nii: "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste." Inimene hävis uue aja individualismis. Inimese eesmärk on eudaimonia (täiuslik elu) ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist. Tee õnnelikkusele Vooruste viljelemine ongi täiuslik inimelu oma parimas vormis. Vooruslik tegevus on võimalik vaid kogukonnas. Voorused ei liitu isiklike soovide ja nende rahuldamisega. Vooruste viljelemine eeldab, et sa leiad oma koha ühiskonnas ja täidad selle ülesandeid ausalt: vanemana, õpetajana, sõbrana jne. Eetiline valik
annaabi.ee 
