turvalisusega, ei ole eneseteostuse väärtustamine võimalik. Sellest lähtuvalt on leidnud, et jõukates kapitalistlikes riikides domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused, vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kaasaegses hilismodernses ühiskonnas ei ole inimese saatus enam üheselt määratletud tema sotsiaalmajandusliku tausta ning lapsepõlvest kaasavõetud väärtuste ja normidega üldise individualiseerumise ajastul on olulisemal kohal isiklikud valikud. Tänapäeva mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas puudub sageli ühene arvamus selle osas, mida ,,hea elu" endast täpselt kujutab, samuti ei pruugi leiduda üheseid, enesestmõistetavaid väärtusi. tänapäeval inimestel ei ole muid valikuid peale valikute tegemise. Väärtused, nagu ka normid ja erinevad ühiskondlikud rollid, omandatakse
Kõigepealt toimus ilmselt selgmiste aksonite ümbersuunamine kõhtmiseks ja keha seinadesse, et varustada närvidega äsjaarenenud jäsemeid. See staadium oli ilmselt sarnane tänapäevaste küüsikloomade närvisüsteemiga. Sedamööda kuidas epiderm kõvastus ja jagunes tergiitideks, muutusid neuronid närviväädi ümber korrapärasemaks. (Mayer, Wghitington, 2011) Panarthropoda eellaste neuronid võivad olla tekkinud algsetest rakkudest, mis neuroektodermist individualiseerumise käigus. Nende rakkude korduvad jagunemised tekitasid suure hulga neuroneid. Vähilaadsetes ja putukates arenesid need rakud neuroblastideks, mitmejalgsetes ja lõugtndlastes aga jäid neuroektodermi pealmistesse kihtidesse. (Mayer, Whitington, 2011) 10 Kokkuvõte Küüsikloomad on väga head võtmeloomad lülijalgsete evolutsiooni uurimiseks, kuna
ÜHTSUS, KOOSKÕLA LOOV individualism Sotsialiseerumine (Normide aktsepteerimine) ISOLATSIOON MÄSSULISUS Madal- passiivne Aktiivne kõrge INDIVIDUALISAEERIMINE (mõju organisatsioonile) Joonis: Sotsialiseerumise ja individualiseerumise neli kombinatsiooni. Ühtsus, vastavus, kooskõla- aktsepteerib täielikult rühmanorme, olukord rahulik, areng väike. Loov individualism- osaleb aktiivselt, sisendab uusi ideid organisatsiooni kasuks. Võib olla kasu organisatsioonile, sest on valmis organisatsiooni heaks pingutama. Isolatsioon- tegevuses harva produktiivne. Mässulisus- õõnestab organisatsiooni
sõltumatuseks. Laps vabastas end temast ja kõigist temaga seotud tundesidemetest täielikult. Pärast seda hakkas lapse meeleolu olenema tema enda kehalistest aistingutest ega olnud enam sõltuvuses muudest inimestest. Seevastu olid lapse enesekesksele rahuldamisele suunduvad toimingud endiselt seotud muude inimestega. Kui esimesed inimsuhted on valmistanud lapsele pettumuse, siis valab ta selle välja kõikides oma hilisemates inimsuhetes. 3. Separatsioon ehk eraldumine ja individualiseerumise ehk isikupärastumise algus Sümbiootiline järk lõpeb siis, kui laps hakkab aru saama, et ta pole emaga üks, kui ta tajub esmalt oma füüsilist ning seejärel psüühilist eraldiolekut. Füüsilise eraldioleku kogemine on psüühilise eraldioleku kujunemise eeldus. Psüühilise arengu hetke, millal laps tajub enda eraldiolekut, nimetatakse separatsiooniks, ja järku, millal kujuneb tema arusaam iseendast, nimetatakse individualiseerumiseks.
•Elutee kesksed põhimõisted on: ühiskondlik kontekst (sociohistorical time and place), indiviidi iseseisvad valikud (human agency and personal control), sündmuste/tegevuse aeg (timing in/of lives) ning seotud elud ja sotsiaalsed suhted (linked lives and social ties). •Elutee teooriasse on koondatud nii ühiskondlik kontekst, indiviidi isiklikud valikud, sotsiaalsed rollid ja elusündmused kui kõik omavahel seotud indiviidi elutee aspektid. Becki individualiseerumise tees Beck (1986): inimeste elud on individuaalsed ettevõtmised, edu püütakse saavutada võistluslikus maailmas. Kõigi ühiskonnakihtide liikmete jaoks on suurenenud “riskid” sest inimesed on öelnud lahti vanadest ühiskondlikest mehhanismidest ja loovad individuaalseid karjääre. • Noored inimesed kujundavad individuaalseid “trajektoore” kuna nende maailm erineb nende vanemate omast. Kriitiliste teooriate rõhuasetused
On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles pidada, et algselt oli tegu kogukondlike tekstidega. Walter Ong on uurinud seda vaheperioodi, mis jääb suulise kultuuri ja kirjakultuuri vahele. Hirograafiline kultuur käsitsikirjutamise kultuur. Ta on ka loetlenud suulise mõtlemise üheksa omadust. Suuline mõtlemine ja väljendamine on kõneleja-keskne. Poeetiline 10 parallelism kui asi on ära öelnud, öeldakse seda veel kuidagi teistmood üle. Liiasus
). Meile keelatud, neile lubatud. Ja vastupidi. Sati, ümberlõikamine, sundabielud. Tänaseni in-group/out-group tugevaks mõjuriks. Mina kujunemine ajaloos vt I.Kon Mina avastamine (eesti ja vene keeles!) Avastamine tähendas: siseelu kujunemist, privaatsusvajaduse teket, iseotsustamist, formaalseid õigusi (puutumatus, vägivald, alandamine), eripärade talumist (füüsilised ja vaimupuuded, elustiilid ...) Institutsionaliseeritud Mina inimõigused, sallivus Individualiseerumise erinevad "staadiumid" tänapäeval. Vrdl abiellumisotsuse iseseisvust!? Tsiviliseerumisprotsess Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine, individuatsioon) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine. Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on
annaabi.ee 
