Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal. Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest ning tunginud sügavamale modelli isiksusesse. Parim näide Ema portree. Eesti legendide ainetel loodud teostest on kuulsamad "Linda", "Vanemuine", allegooriline naisefiguur "Hämarik " ja mehefiguur "Koit" .
``5 tüdrukut ja 8 poissi`` (1977). Hiljem tuli välja esikkogu ´´Päevapildid`` (1978). Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev-see ühindub generatsioonilie omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus,linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. On ilmunud järgmised luuletuskogud: “Ööpildid” (1980); “Puudutus” (1981); “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad “taevas”, “valgus”, “püha”, “sära”,”tõeline”, “jumal”, “igavik”, “ime”. Luuletuste iseloomustus
ja 8 poissi" (1977). Hiljem tuli välja esikkogu "Päevapildid" (1978). Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev - see ühindub generatsioonile omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus, linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad · Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". On ilmunud järgmised luuletuskogud: "Ööpildid" (1980); "Puudutus" (1981); "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). · Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad "taevas", "valgus", "püha", "sära","tõeline", "jumal", "igavik", "ime". "Ööpildid" (1980) HÄÄL Ma hüüan Sind ja tundub: Sina mindki. Kuid ma ei kuule, on see nii või ei.
6. SLAID Lainemine Tehnoloogia areng, mis ühelt poolt võimaldab lastele ja lapsevanematele parema juurdepääsu infole enam ei ole kool ainuke teadmiste allikas ning teisalt annab lapsevanematele järjest rohkem võimaluse töötada kodus. Seega on vanemad oma ajakasutuselt järjest vähem piiratud ning neil on vabadus tegelda oma lapse harimisega. Ühiskonnas kasvav üleilmastmine ja sellest tekkiv individualiseerumine iga inimene ja tema valikud on järjest individuaalsemad, enam ei lepita sellega, et kõik teatud vanuses lapsed peavad õppima ühel ajal sama asja ligilähedaselt samade meetoditega. Seega on koduõppe levimine märk sellest, et vanemad on teadlikumad ja valmis võtma rohkem vastutust oma lapse tuleviku eest. Üks peamisi vastuväiteid koduõppele on lapse sotsialiseerumine see jääb justkui olemata, kui laps koolis ei käi. USA-s läbi viidud uuring, mille käigus küsitleti koduõppel olnud täiskasvanuid,
· Riigile teeneid osutanud inimesi austat mitte ainult monumentide püstitamisega vaid ka neist portreede valmistamisega. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. · Keisirite portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud. · Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. · Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. · Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid.
Koor ebaoluline või kadunud, pole poliitika- ega müüdiainestikku, vaid igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastus. Pole jämekoomikat, on lausa tragöödiast mõjutusi (Euripideselt motiive). 68. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. Tüüptegelased tekkisid keskmise komöödia ajal juba, suurima tähtsuse omandasid uues komöödias, kui tüüpilistest maskidest tekkis rohkem variatsioone, individuaalsemad tegelased. Tegelasi: armunud kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk. 69. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris.
Olgugi et illegaalne orjakaubandus jätkus, kuid kodusõja ajaks oli orjade arv juba 4 miljonit, kuigi praktiliselt kedagi juurde ei olnud toodud. Põhjused: tuleb arvestada USA palju soodsamat kliimat, see oli mitte ainult valgete aoks vaid ka mustade jaoks. Orjade elutingimused võrreldes Kariibiga olid varakult palju paremad , kui kariibil ja brasiilias elasid orjad reeglina barakkides, usa istandustes elasid onnides, mis olid mööbliha varustatud, olid perekesksemad ja individuaalsemad kui onnid. Sageli olid nad kivist ehit. Orjae toitlustamine oli palju parem kui see oli Kariibil, orjade sooline vahekord, kuna ei toodud nii palju massiliselt mehi jurde. Orjade elu oligi perekesksem, meeste-naiste vahekord võrdsem, mis võimaldas laste saamist. Virginias algas tubaka kasvatamine, ei olnud nii intensiivne kui suhkrukasvatamine, kuid ka intensiivne. Vajas suurt maa-ala, kurnas maad, m aaa oli tihti vaja pikaks per sööti panna. Tubaka kasvatamine nõudis rohkem ka oskusi
annaabi.ee 
