nad vastastikku toimivad ja kindlate agentide mõju teistele. Agendipõhise sotsiaalse simulatsiooni mudel sisaldab agente, mis on iseseisvad arvutiprogrammid, milledel on võime tajuda neid ümbritseva keskkonna aspekte (kaasa arvatud teisi agente) ning võime töödelda neid ettekujutusi selleks, et mõjutada rohkem nende keskkonda. Agendipõhised sotsiaalse simulatsiooni mudelid on kehtestatud võrreldes agente ja nende sotsiaalset käitumist tõeliste ühiskondade individuaalide sotsiaalse käitumisega ja võrreldes numbriliste väljundite omadusi nende mudelitega, kus on tõelise sotsiaalse statistika eesmärgid. Veetarbimise mudel, mida artiklis kirjeldatakse, on toodetud kui osa CC:DEW (klimaatiline muutus: veenõudlus) projektist, mis on volitatud Suurbritannia Keskkonna Agentuuri poolt ja sisaldab kõiki Suurbritannia valitsuse agentuuridega seotud veevarustustööstuse määrusi ja veevarustuse kompaniisid. Selle projekti
kogumiga. Nende pakutud institutsiooni definitsiooni järgi on poliitilised institutsioonid vastastikuses seoses olevate reeglite ja rutiinide kogud, mis defineerivad tegevust arvestades rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaalide käitumist mõjutada mitmeid generatsioone, ja institutsioonidel on justkui sisemine legitiimsus, mis paneb institutsiooni liikmeid teatud viisil käituma, isegi kui nii käitudes ollakse oma huvide vastu. (March, Olsen 1989 viidatud Peters 2005) ,,Ajalooline institutsionalism algab institutsioonidest ja küsib, kuidas nad osalejate käitumist, huvisid mõjutavad; institutsioon on relatiivne ja muutuv, teda mõjutab ajalooline
rahvusvahelise ning sisepoliitika vahel, mida ta süsteemselt õõnestab. Igasugune poliitika, toonitab ta, on võitlus võimu pärast, mis on lahutamatu osa sotsiaalsest elust endast (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 61). Realistid peavad välis- ning julgeolekupoliitikat sisepoliitikast tunduvalt tähtsamaks, kuna sellest sõltub riigi püsimajäämine. Samas on ka ühiskonnas lakkamatu võimuvõitlus, nagu rahvusvahelisel mängumaal. Ühised sidemed on õrnad ning kergesti õõnestatavad individuaalide, fraktsioonide ja riikide piiratud ühepoolsete kasumipüüdlustega. Kui see juhtub, siis pikaajalised konfliktide reguleerimismehhanismid, nagu alliansid ning jõudude tasakaal ei pruugi mitte konflikti ärahoidmises läbi kukkuda, vaid võib isegi sise- ning rahvusvahelise vägivalla tõenäolisemaks muuta (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 59). Praeguses maailmas kehtib igas olukorras põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp ehk igaüks enda eest, seda siis nii üksikisikute,
eesmärkidega), egoosaluse tüüp. Sekundaarne hinnang: süü või au ehk vastutus sündmuse eest. Stressi liigid (kahju, oht, väljakutse) ja nende seos hinnanguga. Kahju kahju või kadu, mis on juba juhtunud. Oht ootus, et midagi halba kohe juhtub. Väljakutse väljakutse, mida inimene tunneb kindlalt, et suudab saavutada. Toimetuleku liigid. Trait-oriented vs state-oriented Trait eesmärgiks varajane individuaalide identifikatsioon, kelle toimetulekuviisid ning võimalused on ebaadekvaatsed spetsiifilise stressoriga olukorras. State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti
toime- paneb vältima õigusrikkumisi. Sunni eripreventiivne toime- paneb taastama õigust. Ratsionalistliku õpetuse põhijooned- loomuõiguse käsitlemine igavese, muutumatu ja kõikjal ühesugusena, nagu on inimmõistus. Püüd tuletada ühes ülimast printsiibist loogilise deduktsiooni teel õigusnormide ammendav ja suletud süsteem. Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Uusaja õigusfilosoofia ettevalmistavas järgus kujunesid välja järgmised eeldused: individuaalide ja individualismi väärtustamine. Nii tahte- kui mõistuseprobleemi teravustamine. Inimese ja inimloomuse asetamine õigusfilosoofilise mõtte lähtepunktiks. Valgustusajastu loomuõiguskoolkond Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Loomuõiguse kontseptsioon võidutses Mandri-Euroopas 17. sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel
eriteadmistega teadlased töötavad projekti kallal. Longino ütleb selle kohta, et „suur teadus“, kus üksik kompleksne eksperiment jaotatakse osadeks, mille osad jagatakse teadlaste vahel ära. Longino vaidleb, et saab küll näidata, et teadlased praktiseerivad teadust printsiibiliselt, siis teaduslik teadmine on saavutatud mitte ainult andmete kogumisega üheks tervikuks, vaid andmete kriitilise hindamise ja modifitseerimisega teadusliku kogukonna poolt. Individuaalide andmete kriitiline parandamine ja modifitseerimine ühiskonna poolt, on see, mis Longino silmis tagab objektiivsuse teaduses. Protsessid nagu „peer-review“ analüüsi paberid, et kindlustada, et need oleksid metodoloogiliselt õiged ja et andmed oleksid piisavad, et toetada järeldusi, mis tehakse. Edasine eksperimendi kordamine kui paber on avaldatud, et kindlustada samad tulemused-vaatamata erinevatele väärtustele. Kui hüpotees baseerub teadmisel, mis on saadud algsest leiust, ei
annaabi.ee 
