Vaatamata kõige täiuslikemale kaasaegsetele lahendustele mootori SAADAV KASULIK TÖÖ e. TSüKLI INDIKAATORTÖÖ ON kutsub esile ka teiste liikmete muutumise. Näiteks silindri survestme effektiivsuse ja kasuteguri tõstmisel , töötavad kõik tegelikul VÕRDELINE INDIKAATORDIAGRAMMI PINDALAGA suurendamine vähendab ühtlasi jääkgaaside tegurit ja segu tsüklil sisepõlemismootorid teoreetilise ringprotsessi termilisest 2.Diiselmootori silindri täiteprotsessi arvutuse alused; 4- ja 2- soojenemist. kasutegurist madalama kasuteguriga.
Indikaatordiagramm annab sõltuvuse ühe töötsükli jooksul kolbpumba silindris valitseva rõhu ja ruumala vahel p=f(V) =f(). Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või või tegelik. Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel spetsiaalse indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd ühe edasi-tagasi käigu jooksul ehk väntvõlli täispöörde kestel. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö L imi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt
be * Qa 3600 e = = 0,421 = 42,1% 0,211 * 40500 3.Graafiline osa 3.1 Arvutusliku ja eeldatava tegeliku indikaatordiagraami ehitamine Mootori töö analüüsimiseks tuleb aeg ajalt võtta mootori indikaatordiagramm, mis kujutab endast rõhu ja mahu suhet, teiste sõnadega PV-diagramm. Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt mootorilt mehaanilise või elektroonse indikaatoriga. Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde kuuluv statsionaarne seadeldis mille abil saab töötaval mootoril võtta indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole kasutada võimalik. Nende mootorite inditseerimisel
Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse. Siis on sisse- ja väljalaskeklapid suletud, mistõttu kolb surub silindris asuva töösegu kokku. Rõhu suurenemist sõltuvalt mahu vähenemisest segu kokkusurumisel väljendab indikaatordiagrammi (joon 3) lõik ac. Survetakti vältel õhu (töösegu) koostisosad segunevad ja kuumenevad. Enne ülemist surnud seisu, teatud väntvõlli faasinurga juures pihustatakse kütus, mis seguneb õhuga ja seejärel Survetakti lõpus tekitatakse süüteküünla elektroodide vahel säde, mis süütab töösegu. Kütuse põlemisel eralduv soojus kutsub esile gaaside (silindris moodustavate põlemissaaduste) rõhu ja temperatuuri järsu tõusu.
mehaaniline kasutegur väheneb, sest vooluhulga suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja sellega rõhukaod; Pumba konstantsetel pööretel (n = const = 1500 min-1) rõhu tõusuga mehaaniline kasutegur suureneb, sest ülekantava võimsuse suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu. m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus , mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 Täiskasutegur = v h m , ehk 10 = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides = 0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus P on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus. Küsimus 6
02 Arvestades eelmiste lahenduste tulemusi arvutame keskmise indikaatorrõhu (pi) erinevate kütuste kasutamisel. 1. Kütus 1, tsüklilise kütusehulgaga g ts = 0,072 1 Qa 41418 pi1 = 0,001 g ts1i = 0,001 0,072 × 0,443 1,16 [MPa], Vs 1,14 kus indikaatorkasuteguri i leiame mootori prototüübi järgi või arvutuslikult ehitatud indikaatordiagrammi järgi. e L T p 2,0 0,487 307 1,17 i = = 8,315 0 s i = 8,315 × = 0,443 m Qa p sv 41418 0,198 0,886 (keskmine indikaatorrõhk pi = 1,17 MPa, selle leidsime arvutuslikult ehitatud indikaatordiagrammi järgi). 2. Kütus 2, tsüklilise kütusehulgaga g ts = 0,072 (st. tsüklilise kütuse kogust 1 muutmata)
põlemiskambri maht – kolvi üss-is tema peale jääva silindri osa maht f) mootori litraaž – mootori silindri või silindrite summaarne töömaht g) mootori surveaste – mootori silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. See näitaja mõjutab otseselt mootori tehnilisi parameetreid ja määrab kasutatava kütuse omadused h) mootori indikaatorvõimsus – mootori poolt arendatav üldine võimsus, mis määratakse tema indikaatordiagrammi alusel i) mootori efektiivvõimsus – mootori poolt arendatav kasulik võimusus mõõdetuna hoorattal j) mootori maksimaalne pöördemoment – saavutatakse reeglina madalama mootori võlli pöörlemissagedusel kui efektiivvõimsus k) mootori võlli pöörlemissagedused, mille juures mootor arendab max võimsust või max pöördemomenti l) kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus
h = H / (H + htp) = H / Hteor. ; Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele. 3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele : m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus ,mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 4. Täiskasutegur = v + h + m , ehk = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides =0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus P on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus. MAHTPUMBAD.
1-0.15 1.3-0.8 5000 2100- 12-18 18-26 7-3.5 200 Locomotive, 4S,2S 12-18 0.15-0.4 1.1-1.3 425- 7-23 5-20 6-18 190 industrial, 4000 Large 2S 10-12 0.4-1 1.2-3 1800 110- 9-17 2-8 12-50 180 marine and stationary 4 PÕLEMINE OTTOMOOTORIS Põlemine on indikaatordiagrammi kõige keerukam osa. Tema kulgemisest sõltub kütuse kasutamise efektiivsus, seega ka mootori võimsus ja ökonoomsus Bensiinist ja õhust koosnev küttesegu võib süttida liigõhuteguri vahemikus (α = 0,5...1,35. Kui segu sisaldab jääkgaase, on süttimispiirid veel kitsamad. Põlemiskiirus on suurim liigõhuteguri α = 0,85...0,9 puhul. Välise segumoodustamisega mootorites on kütus õhuga
annaabi.ee 
