Kui on üle 8 käände, väljendab enamik käändeist ruumisuhteid. Käände nimetus peaks näitama käände põhifunktsiooni. Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20. Käände- ja ühildumissüsteemid Tüüpiline on, et ainult subjekt ühildub verbiga. Kui puudub nominaalne fraas, siis on rohkem ühildumist (nt baski k). Maksimaalselt leitud ühildumine 4 komponendiga. Teine parameeter millist infot ühildumine kannab?
alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku. Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE) Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused - artiklid ja määratlejad - pronoomenid - possessiivfraasid - nimed 19
funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasant: alus, sihitis, määrus ja öeldis. Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna P, PSP postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru
viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs määratud/määramata, nimisõnaga seotud artikkel, definiitne- kindel asi(nt.päike, kuningas), indefiniitne (mingi, üks) · Võrdlus positiiv (algvõrre) / komparatiiv(keskvõrre) / superlatiiv(ülivõrre) · Aeg e tempus olevik, minevik, tulevik; tuleviku vorme on keeltes vähem kui mineviku vorme; grammatilised tuleviku vormid võivad ka puududa (nt. eesti keel) · Isik e persona eesti keeles 8 tk (ainsus, mitmus, 1.-3. isik + umbisikuline) · Kõneviis e modus · eesti keeles: · kindel tavaline info
Ta töötab. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. Artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks). Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega. Näiteks ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi. Üht süsteemi (näiteks a, ainsuse 1. Isiku lõpp ak) kasutatakse siis, kui sihitis on indefiniitne; teist süsteemi (näide b, ainsuse 1. Isiku lõpp om) siis, kui sihitis on definiitne Kui lauses eiole sihitist, kasutatakse samu lõppe mis indefiniitse sihitise korral. Aspekt · Aspekt on grammatline kategooria, mis seostub tavaliselt verbiga ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. · Aspekti märgivad tavaliselt verbi afiksid, abiverbid · Näiteks: He is talking. Konstuktsioon be + -ing väljendab progressiivset aspekti.
markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A Kasutatud glossid A agent P patsient S mittesihtisliku lause ainuke osaline ABS absolutiiv ERG ergatiiv NOM nominatiiv (nimetav kääne) ACC akusatiiv (sihitav kääne) DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine SG ainsus PST minevik DAT daativ PASS passiiv ANTIPASS antipassiiv MASC meessoo marker FEM naissoo marker Süntaks Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. (Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.)
annaabi.ee 
