on ½ või sugulus vanema ja järglase vahel ¼ (kuigi kõik teavad, et järglane saab oma vanemailt pooled geenidest). Põhjus on siin selles, et Malécot'i suguluskoefitsient on defineeritud vaid ühe alleeli tarvis. Et tegelikult on organismis igast geenist kaks koopiat, siis on nende summaarse mõju uurimisel otstarbekas kasutada nn aditiivgeneetilise suguluse (additive genetic relationship) kordajat, mida sageli tuntakse lihtsalt nime suguluskoefitsient all. Inbriidingukoefitsient – mida näitab (näiteks F = 0,1 – mida see konkreetse looma kohta ütleb)? Sõltumatute sündmuste tõenäosuste lineaarkombinatsioonina avaldunud suguluskoefitsientide arvutamine muutub keerulisemaks sugulasaretuse korral. Viimane tähendab omavahel suguluses olevate indiviidide ristamist, toob kaasa homosügootsuse suurenemise ja tingib selle, et uuritava indiviidi samas lookuses paiknevate alleelide Ai ja Aj päritolult identsuse
7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15. Fenotüübi- ja genotüübiväärtus. 16. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. 17. Tunnuste päritavus.
iv. Transgeensed organismid (transgeen; eesmärgid) Organismivõõras või muudetud geen, mida on võimalik viia või mis on viidud teise organismi. Transgeensete veiste kloonimise tehnoloogia võimaldaks kordades vähendada nii ravimite väljatöötamise kui ka hilisema tootmise kulusid. Parandatud omadustega toiduained. Loomade heaolu. Keskkonna jalajälje vähendamine. 8. Suguluskoefitsient (ülesanne) RFG = 0,5n¹+n Iga järgmine aste 0,25 ehk poole vähem 9. Inbriidingukoefitsient (ülesanne) Juhul, kui eellaste tabelis esineb ühine eellane ainult üks kord, kasutatakse valemit Fx =(0,5)n¹ + n² + 1 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. Mõõdetavad (kvantitatiivsed) tunnused- Kvantitatiivsete tunnuste fenotüübilist muutlikkust põhjustavad harva ainultgeenid. Kvantitatiivsed tunnusedlooma mõõtmed, elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne (leitakse mõõtmise, arvutamise teel). b
2. Sünnitõenäosuste määramine · Laste sünni tõenäosused · Tunnuse avaldumise tõenäosus 3. Perekonnaanalüüs · Inbriiding · Kuninglikud perekonnad 5. Inbriiding inbriiding (ingl. Inbreeding)- Sugulasristamine. Vt. sisearetus. Järglaskonnas suureneb kiiresti homosügootide proportsioon ja väheneb heterosügootide osa Inbriidingukoefitsiendi (F) väärtused esimese astme sugulaste abieludes. 1. Poolõvede (poolõed ja poolvennad) abielust sündinud laste inbriidingukoefitsient on 1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼. Inbriidinguefekt amisi suguvõsas (USA) retsessiivse autosoomse tunnuse albinismi avaldumisele 8 põlvkonna jooksul. Kogu sugupuu lähtub kahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse. Albiinod on tähistatud kollaselt, terved mehed tumedalt ja terved naised helelillalt. Sugulasabielud on tähistatud kahe horisontaaljoonega vanemate vahel. 6. Päritavus 1
16. Sugupuude analüüs. Laste sünni tõenäosused 17. Hemofiilia. Kuninglikud suguvõsad hemofiilia (ingl. Haemophilia)- Veritsustõbi (veri ei hüübi). Kaks vormi on määratud suguliitelise retsessiivse geeni poolt. Inglise kuninglikus peres oli hemofiilia haigeid. 18. Inbriiding iseviljastumisel inbriiding (ingl. Inbreeding)- Sugulasristamine. Vt. sisearetus. Järglaskonnas suureneb kiiresti homosügootide proportsioon ja väheneb heterosügootide osa. 19. Inbriidingukoefitsient. Amishid Inbriidingukoefitsiendi (F) väärtused esimese astme sugulaste abieludes. 1. Poolõvede (poolõed ja poolvennad) abielust sündinud laste inbriidingukoefitsient on 1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼. Inbriidinguefekt amisi suguvõsas (USA) retsessiivse autosoomse tunnuse – albinismi – avaldumisele 8 põlvkonna jooksul.
112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Saab teha kindlaks aju aktiivsuse alusel. Väga palju levinud Aafrikas. 117. Diabeet tüüp I. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltuv diabeet (T1D). Autoimmuunhaigus (pankrease beeta-rakud). Valdavalt monogeenne.
19. põlvnemistabel, selle hindamine Põlvnemistabeli alusel tehakse kindlaks looma põlvnemine. Põlvnemistabelisse märgitakse uuritava looma eellased ja nende andmed erinevate omaduste kohta. lisatakse põlvnemistabelisse kõige tähtsam informatsioon nii jõudluse, välimiku, sigivuse, tervise, järglaste, tõulisuse jne kohta. 20. sugulus- ja inbreeingu koefitsent Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Isendi X inbriidingukoefitsient (Fx) näitab tema vanemate geneetilisest sugulusest tingitud homosügootsuse suurenemise tõenäosust ehk samade alleelide kohtumise tõenäosust. 21. kehaehituse põhiregioonid Pea,kael,turi, selg, rind, kõht,jäsemed, sõrad,udar,nisad 22. eri tootmistüübile omane kehaehitus Veised:piimaveis, lihaveis, tööveis. Hobused: veo-, universaalne, kiirus- (traavi- või ratsa) hobune, poni. Sead: liha-, rasvasiga.
Inbriiding võib toimuda juhul kui omavahel paaritatakse ühte geneetiliselt sarnasesse gruppi kuuluvaid loomi ja sarnaste geenide kohtumise tõenäosust peetakse tegelikust väiksemaks. Seda võib nimetada ka aktiivseks inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda ka väikses populatsioonis loomade väikses arvu tõttu, kus suure tõenäosusega kohtuvad suguluses olevate loomade sarnased geenid. Seda võib nimetada passiivseks inbriidinguks. Isendi X inbriidingukoefitsient (Fx) näitab tema vanemate geneetilisest sugulusest tingitud homosügootsuse suurenemise tõenäosust ehk samade alleelide kohtumise tõenäosust. Keskmise inbriidingukoefitsiendi põhjal saab otsustada selle üle, mil määral populatsioon kaldub kõrvale juhuslikust ristumisest e. panmiksisest isenditevahelise suguluse tõttu ja kuidas muutub genotüübisagedus populatsioonis. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv populatsioonis iga põlvkonnaga.