keskkonnas. Puhvertoiteallikas ehk UPS Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1. Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovam 2. Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 3. Impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov 4. Liigpinge ehk Ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 5. Alapinge - mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 6. Voolutõuge 7. Müra 8. Sagedushälbed 9. Suhteline harmoonikute sisaldis Pordid Pordid on mitmerealised pistikupesad, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
järsk impulss frondi kestus: tf = 1,2 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 50 s · kommutatsiooni- e. lauge impulss frondi kestus: tf = 250 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 2500 s Volt-sekund karakteristikuks nimetatakse keskmise lahendusaja sõltuvust rakendatud pingeimpulsi amplituudist Karakteristiku katseliseks määramiseks kasutatakse impulsspinge generaatorit (IPG) Katseid alustatakse väiksemast lahenduspingest. Igal pingel tehakse suur hulk katseid ja leitakse keskmine lahendusaeg (soovi korral ka hajuvus ning jaotusseadus) Joonis 2.20 Volt-sekund karakteristik erinevate elektroodide korral Impulsitegur: , kus: Uimp on läbilööki põhjustanud impulsi suurim pinge (Umax) U50 Hz on võrgusageduslik läbilöögipinge 21. Õhu elektriline tugevus impulsspingel
kas patareilt või läbi kaitselülituse otse vahelduvvooluvõrgust. Kommutatsioonilülitused tagavad, et elektrikatkestusel vahelduvvooluvõrgus lülitutakse võrgutoitelt automaatselt ümber patareitoitele. UPSide parameetrid UPSide iseloomustamisel kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi näitajaid, alates kõige üldisematest nagu seadme mõõted, mass ja lõpetades spetsiifilistega sisendväljundpingete nimiväärtused, maksimaalne lubatav impulsspinge sisendil, väljundpinge reguleerimise ulatus ja täpsus, väljundpinge kuju jne. Kõikide tehniliste näitajate lähem vaatlus läheks pikale, seepärast on järgnevalt ära toodud vaid UPSi soetamisel esmatähtsad parameetrid. Väjundvõimsus UPSi energeetili omadusi iseloomustatakse kas võimsuse või energiamahutavuse abil. Väljundvõimsus, mida mõõdetakse voltamprites (VA), määrab UPSi koormavate elektritarvitite
lisandite olemasolu. Toimub elektronide väljarebimine katoodist ja põrkeionisatsioon (analoogia gaaside läbilöögiga!) – eeldab äärmiselt puhtaid vedelikke. Lisandid kuumenevad ja aurustuvad tugevas elektriväljas, läbilöök toimub juba gaasilises keskkonnas – eeldab gaasimullide või kergelt aurustuvate lisandite olemasolu tilkade kujul Läbilöögipinge sõltub mitmetest teguritest Pinge liik ja kuju: alalispinge, vahelduvpinge ja selle sagedus, impulsspinge, impulsspinge frondi tõusukiirus jms.Elektroodide kuju ja pindala. Oluliselt võib mõjutada läbilöögipinget vedeliku temperatuur. Mustunud ja niiskunud vedeliku läbilöögipinge temperatuuri tõusul kasvab, sest suureneb niiskuse lahustuvus nt isoleerõlis 3.9.4. Tahkedielektrikute läbilöök Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök
131 Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse ning pinge hakkab järsult suurenema. Põhjuseks on asjaolu, et pärast voolu katkemist ja dioodi sulgumist sõltub sekundaarahela pinge koormuse vastuelektromotoorjõust. Mootori tühijooksukiirust ei määra mitte impulsspinge keskväärtus vaid amplituudväärtus. Seepärast hakkab tühijooksul töötava mootori kiirus impulssmuundurist toitmisel kasvama, kuni vastuelektromotoorjõud muutub amplituudpingele vastavaks. Protsess on võrreldav kondensaatori lülitamisega impulssmuunduri väljundisse. Sel juhul kasvab kondensaatori pinge koormuse (tühjendusvoolu) puudumisel samuti amplituudpingeni. Ud Katkevvoolupiir
ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. 30.Elektromootor ja transformaatori tööpõhimõte. Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. Transformaator võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Transformaatorit kasutatakse vajaliku vahelduv- või impulsspinge saamiseks. Südamik valmistatakse nn. trafoplekist. Plekk on pöörisvoolude vähendamiseks kaetud mõlemalt poolt laki või oksiidikihiga. Mõlema pooli mähised tuleb kerida ühtepidi et tekiks samapidine magnetväli. Vastasel juhul tekib trafos lühis. 31.Pooljuhid. Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib pooljuhis elektrone ja auke ühepalju.
lisaseadmed ja suhteliselt väike. Puudused tundlikkus kõrgetele temperatuuridele, filtrikotid kallid, koti tööiga 1...2 a, suured rõhukaod ja tundlikud kottide purunemise suhtes. Elektrifiltrid tänapäeval põhiline lendtuha püüdur. Koosneb metallist korpusesse paigaldatud koroneerivast ja sadestuselektroodidest. Filter varustatakse gaasijaoturi, tolmupunkri ja tuhaärastussüsteemiga. Koroneerivale ja sadestuselektroodidele antakse alaldatud või impulsspinge (80...100 kV), mis tekitab elektroodide vahel koroona, mis paneb gaasi ioniseerima neg-selt, mille toimel need liiguvad sadestuselektroodidele. Tuhk eraldatakse elektroodidelt mehaanilise raputamise teel. Gaasi liikumise kiirus ei tohiks ületada 1 m/s. Elektroodide vaheline kaugus 300...400 mm. Efektiivsus alla 10 mg/Nm3. Eelisteks kõrge efektiivsus, sõltumatus gaasi temp-st, madalad käidukulud, väike rõhukadu ja väike tundlikkus üksikelektroodide rikete suhtes
õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1-faasilistes süsteemides on: Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovamad Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov Liigpinge ehk ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Alapinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Voolutõuge Müra Sagedushälbed Suhteline harmoonikute sisaldis Nendest probleemidest tulenevate kadude (riistvaralised kaod, andmete kustumine ja lisatöö kaotatu kompenseerimiseks) leevendamiseks ja vältimiseks on välja mõeldud mitmesuguseid töövõtteid ja kaitseseadmeid
reostaatis muutub hulk energiat soojuseks. Pingeregureelimine toimub impulsi laiuse modulatsiooniga täpsemalt reguraatori alalispinge ei ole mitte rangelt võetud alalispinge impulsregulaatori väljundpinge ühe polaarsete impulside jada. Ja pinge regureelimine toimub impulside kestvuse muutmisega. muutes impulside kestvust ehk laiust muutub väljundpinge keskväärtus mis on määrav mootori kiiruse regureelimisel. Kuna impulsspinge sisaldab teatavasti harmoonilisi, siis tuleb harmoonilised summutada ja selleks et impulsspingest saada alalispinget võib kasutada silufiltreid, see juures on alalisvoolu mootor tänu oma mähistele samuti voolu siluvaks elemendiks ja paljudel juhtudel ei olegi täiendavaid silufiltreid vaja. Impulsregulaatorid võimaldavad regureelida nii pinget kui voolu kus juures pinget vähendada kui ka tõsta. Ning vastavalt sellele tuntaksegi kolme liiki regulaatorid milliseid nimetatakse: 1
temal hajuv võimsus on palju väiksem ja kasutegur kõrgem (kuni 90 %) Väljundpinge on taolisel stabilisaatoril ühepolaarsed impulsid milliste sagedus või impulsi kestus reguleerimisel muutub nii ,et väljundpinge keskväärtus jääb muutumatuks. Taolise stabilisaatori väljundis peab aga olema silufilter, mis silub impulsspinget. Kuna 38 reguleerelemendi lülitumissagedus on suur (20kHz...100 kHz), siis ei ole sellise impulsspinge silumine tehniliselt raske. Impulss-stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel. 39 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT) 4.1.Transistori ehitus. Transistoriks ehk täpsemalt bipolaartransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist. mida kasutatakse elektriliste pingete ja voolude võimendamiseks ja genereerimiseks ning ka kontaktivaba lülitina nii nõrk- kui tugevvooluahelates. Ta on praegu kõige enam kasutatavaks pooljuhtseadiseks
võimsus on palju väiksem ja kasutegur kõrgem (kuni 90 %) Väljundpinge on taolisel stabilisaatoril ühepolaarsed impulsid milliste sagedus või impulsi kestus reguleerimisel muutub nii ,et väljundpinge keskväärtus jääb muutumatuks. Taolise stabilisaatori väljundis peab aga olema silufilter, mis silub impulsspinget. Kuna reguleerelemendi lülitumissagedus on suur (20kHz...100 kHz), siis ei ole sellise impulsspinge silumine tehniliselt raske. Impulss-stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel. 27 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT) 4.1.Transistori ehitus. Transistoriks ehk täpsemalt bipolaartransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist. mida kasutatakse
Vältimaks liigpingeid ja liigvoole, osutuvad pooljuhtseadiste rööp-ja jadaühenduse korral vajalikeks täiendavad jagurahelad. Teisteks suure tähtsusega parameetriteks on seadiste vastuvool ja siirdetalitluste kestused. 2.4. Transistorid Transistori tüübi valik. Mõnikord on madalsageduslikes seadmetes mõistlikuks valikuks bipolaartransistorid. Bipolaartransistoride põhiparameetrid on kollektori maksimaalne impulssvool, kollektori ja emiteeri vaheline maksimaalne impulsspinge ja avanemis-ning sulgumisajad. Suurte voolude korral kasutatakse transistoride rööplülitust koos täiendava vooluühtlustustakistiga R, nagu on näidatud joonisel 2.4, a. Vooluühtlustustakistite arvutamiseks kasutatakse tehniliste andmete lehelt võetud maksimaalset (Usat max)- ja minimaalset (Usat min) küllastuspinget. Tavaliselt peab voolude ebaühtlus Ir olema väiksem kui 10% kollektorivoolust ning seega:
liku läbilööki. Dielektrikute põhiomadused ja -parameetrid Tahkete dielektrikute puhul võib sõltuvalt rakendatud elektrivälja iseloomust (alalis-, vahelduv- · Polarisatsioon suhteline dielektriline läbi- või impulsspinge), defektide olemasolust ja dielektri- tavus ku jahutamistingimustest esineda kas elektriline, · Elektrijuhtivus eritakistus soojuslik või osalahendustest põhjustatud läbilöök. · Dielektrikuskaod kaonurga tangens tan Elektriline läbilöök on oma iseloomult sarnane
annaabi.ee 
