Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"importinud" - 7 õppematerjali

Käibemaksuga seotud mõisted
3
docx

Käibemaksuga seotud mõisted

tolliprotseduurile. *Muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Lisaks eeltoodule on KMS tähenduses kauba import ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on väljaspool ühenduse käibemaksuterritooriumit, kuid samas ühenduse tolliterritooriumi osa (st eriterritoorium, nt Ahvenamaa, Kanaari saared; KMS § 6 lg 4). Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Kauba ühendusesisene käive: Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui: *Müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises

Majandus → Arvestuse alused
38 allalaadimist
Lõhnaainete kasutamise ajaloost
6
rtf

Lõhnaainete kasutamise ajaloost

jumalatega suhtlemine. Samuti on surma kui inimese elu ülemineku etappides paljud usulised traditsioonid kasutanud ühel või teisel viisil lõhnaaineid. Enim kasutatavad lõhnataimed on sandlipuu, viiruk, salvei, seeder, mürr, kadakas, roos, jasmiin... Jaapanlased on olnud lõhnaainete kasutamisel kõige loomingulisemad ja mitmekülgsemad. Euroopa traditsioonid on lõhnaaineid vähem kasutanud ja importinud neid idamaadelt. Lõhnaainete massaazis kasutamise kohta võib leida vihjeid vanast Hiinast ja Roomast. Teisalt aroomivõietega salvimist haiguste raviks on kasutatud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia vanimates teadaolevates traditsioonides. On huvitav teada, et erinevad kultuurid on alati pidanud taevast healõhnaliseks paigaks ja jumalaid lõhnavateks, samas kui põrgut seostatakse halbade lõhnadega. Paralleele võib

Meditsiin → alternatiivsed ravimeetodid
5 allalaadimist
Turbavaru kasutamise potentsiaal-tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus
23
docx

Turbavaru kasutamise potentsiaal-tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus

2002. aastal on eksporditud Eestist 1022 tuhat tonni turvast. Alates 2003. aastast, kus eksport on olnud 993,1 tuhat tonni, on läinud eksport alla suunas kuni 2005. aastani. Kui nüüd tagasi tulla impordi graafiku juurde (joonis 2) on näha, et just nendel aastatel on import jällegi suurenenud. See annab meile ülevaate sellest, et eksport ja import käivad käsikäes. Kui mõni aasta on import väiksem, siis sama aasta on jällegi eksport suurem. Kõige rohkem on Eesti importinud 2011. aastal, koguni 1086,4 tuhat tonni turvast. Alates 2013. aastast, kus eksport tegi taas väikese languse, on kauba väljavedu olnud pidevas tõusu suunas. 2017. aastal on kaupa Eestist välja veetud 1035,8 tuhat tonni. Joonis 3. Turba eksport aastatel 2000-2017 (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 13 6.2. Turba kodumaine kasutamine aastatel 2000-2007 Kodumaise turba kasutamine Eestis on olnud ühtlaselt stabiilne

Varia → Kategoriseerimata
28 allalaadimist
10
docx

kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades. Välistöötlemise tolliprotseduuril

Varia → Kategoriseerimata
19 allalaadimist
Puuviljad ja pähklid
26
docx

Puuviljad ja pähklid

mahalõigatud õisikuga vastuvõtupunktidesse. Seal tükeldatakse õisikud kämmaldeks (kämpadeks), pestakse ning töödeldakse vastavate kemikaalidega mädanike vältimiseks. Pakitakse kartongtaarasse ning laaditakse spetsiaalsetele banaanilaevadele. Nende laevade trümmides on reguleeritava temperatuuriga kambrid, kus +13,2C temperatuuril hoituna kestab roheliste banaanide reis 10-12 päeva. Banaanide järelvalmimine toimub neid importinud maade vastavates reguleeritava temperatuuri ja gaasilise keskkonnaga kambrites. +14,5-18C temperatuuril valmivad banaanid tarbimisküpseks tavaliselt 4-8 päevaga. Kaubandusvõrgus vajavad banaanid ettevaatlikku käsitsemist. Nad ei talu temperatuuri alla +13C, tõmbetuult ega muljumist. +13-15C temperatuuril ning hoolsal käsitsemisel säilivad banaanid kuni 10 päeva. Rohelised banaanid valmivad järele ka toatemperatuuril

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses
52
pdf

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (KMS § 38 lg 2) alusel. (KMS § 31 lg 4) Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel. (KMS § 31 lg 41) Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud. (KMS § 31 lg 6) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna. (KMS § 31 lg 7) Liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või

Majandus → Majandus
26 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

varasematel aegadel rakendatud.) Jenner oli teinud tähelepaneku, et lüpsinaised, kes lehmadega kokkupuutudes said veiserõuge nakkuse, ei põdenud pärast rõugeid nii raskekujuliselt kui muud inimesed. Jenner hakkas 1796. a vaktsineerima, kasutades inimeste nakatamiseks rõugeviirusse veise rõugeid. Enne Jenenrit oli inimesi samal eesmärgil nakatatud inimese rõugetega. 1715. a oli Leedi Mary Wortley Montague selle meetodi Türgist (araabia meditsiiniruumist) Inglismaale importinud. Protsessi nimetatakse variolatsiooniks ning selle puhul on nakatatute reaktsioon palju ägedam, pahatihti lõppedes surmaga. Variolatsioonist kirjutab eesti keeles juba 1766. a. Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud Lühhike Õppetus (muide, esimeses eestikeelses perioodilises väljaandes). Inglismaal ja Euroopas oli variolatsiooni praktiseerimise puhul tegemist mõnes mõttes kõrgkihtide hobiga. Variolatsiooni ning vaktsineerimisega seoses tuleb rääkida

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun