Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran
Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine. Teisel poolel hakkas arenema ka töölisliikumine. Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist enda teadmata ja osavõtuta. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi
sellega et viies oma väed jälle sisse esimese maailmasõja lõpul täiesti demilitariseeritud aladele Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Hitler testis oma uusi relvi kasutades ära Hispaania sisesõda (1936-39) Pooldades Hispaania paremäärmuslasi nagu seda tegi ka Mussolini sai Hitler endale uue liitlase. Liitu Itaalia-Saksamaa-Jaapani vahel nimetatakse teljeriikideks samuti nagu nende liitlaseid. Saksamaa agressioon Euroopas Hitler alustas oma imperialistlikku joont Austria liitmisega Saksa koosseisu 1938 aasta märtsis. Tee sai vabaks. Mussolini toetas teda. Britid ja Prantslased ,kes olid hirmutatud Saksamaa uuestirelvastumisest toetasid Hitlerit sellega, et Austria staatus pidi jääma Saksamaa siseasjaks. Septembris 1938 Hitler ähvardas sõjaga Tsehhoslovakkiat mille piiriäärsetes alades elas umbes 3,5 miljonit etnilist Sakslast. Briti peaminister Neville
Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline? 4) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas,
Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline? 4) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas,
a) Kas ja kuidas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? 25 b) Kas teos kritiseerib kapitalismi ja imperialismi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab , kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? c) Kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline, st et toetab nii marksistlikku kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? d) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA Soouurimuslik perspektiiv. Feminismi alustekstid: Virinia Woolf ,,Oma tuba"; De Beauvoir ,,Teine sugupool" (ühiskond määrab normid, järelikult saab neid muuta). Mary Wollstonecraft ,,Naise õiguste kaitseks"; John Stuart Mill ,,Naiste allasurutus".
rahuleping, seda polevat võimalik sõlmida kuidagi teisiti kui Saksa imperialismi purustamise teel. Revol Demokr oli teist meelt, nõuti sõja kohest lõpetamist. Selle taga olid vasakmeelsed erakonnad, mis olid täitevkomiteedes haaranud võimu, paljud võtsid omaks 1915 Zimmerwaldi otsused, kus oli toimunud mitmete Eur riikide sots org nõupidamine. Sots org asusid selgelt taunima käimasolevat imperialistlikku sõda ja nõudsid, et kõigi maade töölised avaldaksid oma valitsusele sedavõrd tugevat survet, et nood oleks sunnitud sõja lõpetama. Vene Revol Demokr leidis, et on tulnud õige aeg ja õige koht, Vm rahvas peab näitama, kuidas tuleb välja imperialistlikust sõjast. Vasakmeelsete propaganda sõja lõpetamiseks, õiglase rahulepinguga- loobuda annektsioonidest ja kontributsioonist, pidi arvestama väikerahvaste enesemääramise õigusi. Kuidas sellise lepinguni