Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia.
saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia.
19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse siseneb, on vereplasmas olevatest: Na-ioonidest 23. Vereplasma valgud albumiinid ja fibrinogeen sünteesitakse: maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes: 120-160 g/L 27. Trombotsüütide ülesanne on: osalemine vere hüübimises 28. Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes: 3-4 kuud 29. Hematokrit näitab: kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust 30
Basofiilse leukopeenia (< 0,1 x 109 /l) põhjused: · äge infektsioon; · hüpertüreoidism; · pikaajaline steroid-, kemoteraapia, kiiritus; · stress. Immuunsüsteemi peamised elundid on harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn, kus toodetakse immuunsüsteemis osalevaid rakke (immunotsüüte) ning kus toimub nende funktsionaalne diferentseerumine. Keskse tähtsusega rakk on lumfotsüüt (lümfotsüütide jaotus ja nende funktsioon vt. füsioloogiast). Immuunreaktsioonis osalevad ka fagotsüteerimisvõimelised rakud: monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofagid jne (Tabel 1). Immuunsüsteemi jaotus atigeen spetsiifilised antigeen mittespetsiifilised humoraalne antikehad komplemendisüsteem tsellulaarne T ja B lümfotsüüdid makrofaagid/granulotsüüdid Tabel 1.
Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8t, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus differenteeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub
Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi. Tagajärgede erinevusest hoolimata on autoimmuunsete haiguste tekkes mitu sarnast joont, andes alust arvata, et haiguste põhjustes ja arengus mängivad sageli rolli samalaadsed tegurid. Oluline osa immuunreaktsioonis on T- lümfotsüütidel ja antikehadel. T-lümfotsüüdid on oma ja võõra antigeeni äratundmise aluseks. Nemad koos antikehi tootvate B-lümfotsüütidega vastutavad selektiivse kaitse eest võõrastest mikroobidest pärit valkude ja muude antigeenide vastu, samal ajal kui oma organismi antigeenid jäetakse puutumata. Samamoodi on nad kesksel kohal autoimmuunse reaktsiooni tekkes, sest sel juhul on nad kaotanud oma "orientiiri" ja käituvad vastupidi
annaabi.ee 
