e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud
Transplantatsiooniimmuunsus Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid:
mis paljuneb nakatades elusorganismide rakke. 4. Organismi kaitse viiruste vastu. IMMUUNSUS –organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või mõnd muud antigeeni omadustega võõrainet. Immuunsus jaguneb: kaasasündinud ja omandatud immuunsus aktiivne (pikaaegne) passiivne (ajutine) immuunsus. Immuunsust tagavad rakud moodustuvad ja küpsevad harknäärmes. Kui kehasse satub mikroob vm võõras aine, siis organism vastab immuunreaktsiooniga lümfisõlmedes ja lümfoidsete rakkude kogumikes üle keha, samuti kurgumandlites ja põrnas. Kui põrn on eemaldatud (nt trauma tõttu), ilmneb teatud olukordades kaitsereaktsioonide puudulikkus. 5. Transgeensete organismide mõiste. Miks neid luuakse? Transgeensed organismid ehk GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on
3. POTENTSIAALNE INFEKTSIOONI OHT Probleem: Potentsiaalne infektsiooni oht seoses põletushaavadega, immunsüsteemi nõrkusega, kanüülide, kateetrite jt invasiivsete liinidega. Eesmärk: Infektsiooni ei teki Tegevused: Jälgitakse ja dokumenteeritakse infektsioonile viitavad sümptomid või nende mitteesinemine. 4. NAHA TERVIKLIKKUSE KAHJUSTUS ( põletusvigastus täpsusta!) Probleem: Infektsiooni oht seoses põletushaavaga ja häirunud immuunreaktsiooniga. Põletushaava infitseerumine. Eesmärgid: Haav ei infitseeru. Haava paranemine ja granulatsioonkoe moodustumine. Tegevused: Infektsiooni vältimine haavas. Nekroosi eemaldamine. Infektsiooniravi. Granulatsiooni ja epitelisatsiooni soodustamine. 5. VALU Probleem: Valu tingitud põletushaavast, haava sidumisel, vigastuse infitseerumisest, põletikust või patsiendi liikumatusest ( kui võimalik täpsusta palliskaalal)
monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid on tõhusateks fagotsüütideks. 4 Trombotsüüdid Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas.
monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid- kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid- on tõhusateks fagotsüütideks. Trombotsüüdid- Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas. Plasma koostise hulka kuuluvad: vesi, elektrolüüdid ja plasma valgud, milledeks albumiin, globuliinid, hemoglobiin ja fibriogeen. Albumiini ülesandeks on siduda
tekkinud antikehad ja sensibiliseeritud lümfotsüüdid eksivad ei pea antigeeniks toksiini, vaid sama tüüpi oma rakke 2. immuunsüsteem on ise haige, kaotanud võime oma rakke ära tunda Allergia on organismi muutunud reaktiivsusest tekkiv ülitugev reaktsioon antigeeniga korduval kokkupuutel (antigeeniga esmane kokkupuude sensibiliseerib immuunsüsteemi). Allergiline reaktsioon sarnaneb üldiselt tavalise immuunreaktsiooniga, kuid on ebanormaalselt tugev. HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundid: nina, kõri, hingetoru e trahhea, kopsud. Nina: · välisnina ninaselg, ninatipp ja ninatiibad. · ninaõõs ninaesik ülesandeks õhu puhastamine suurematest võõrkehadest pärisninaõõs Limaskest toimib peenfiltrina peenem tolm ja tahm (ja mikroobid) kleepub lima külge ja viiakse koos sellega makku; niisutab õhku kui õhk on kuiv, siis aurub limast vett sellesse; soojendab õhku
need tööd ei olnud, tuberkuliinist sai hiljem varase diagnoosimise vahend (von Pirquet 1907. aastal kasutusele võetud test kannab ka Mantoux testi nime). Oli veel ilmseid nakkushaigusi, mille toimest ei saadud aru, nt kõikvõimalikud reumaatilised palavikud (sarlakid). Streptokokke (ja stafülokokke) leiti juba 19. sajandil patsientide kõrist ja nahalt, kuid mitte verest ja südamest. Alles 1934. aastal saadi aru, et vastaval korral esineva palaviku näol peab olema tegemist organismi immuunreaktsiooniga streptokokkide vastu. Lisaks pandi tähele, et patogeenid võisid inimorganismis elada, inimene võis teisi nakatada, samas ise terve püsides New Yorgis nt keegi iirlanna, Tüüfuse Mary. (Meenutagem siinkohal ka antisemitismi ilminguid!) Ühesõnaga teema olid püsivalt ja piisavalt segane nii jätkuvalt mitmeski valdkonnas. Siinkohal tuleb peatuda käsitlustel immuunsusest. Püsis küsimus, mida immuunsus endast kujutab. Algas vastava ala teadustöö
(Asjast sai küll teatav varase diagnoosimise vahend von Pirquet 1907. a kasutusele võetud test kannab ka Mantoux testi nime.) Oli veel ilmseid nakkushaigusi, mille toimest ei saadud aru eriti käivad siia alla kõikvõimalikud reumaatilised palavikud (sarlakid nt). 1882 Ogston eraldab kokkide kultuuri streptokokid. Neid batsille leiti patsientide kõrist ja nahalt, kuid mitte verest ja südamest nt. 1934. a saadi aru, et palaviku näol peab olema tegemist organismi immuunreaktsiooniga streptokokkide vastu. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus sellistest haigustest. See kõik omakorda andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule (vt eelnevalt käsitlemist leidnud Lister, Bergmann, Zoege-Manteuffel jt). Toimus rahvaste- ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse ravimid olid Esimese ilmasõja success-story'd. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased
annaabi.ee 
