) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul) Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin. 10.Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust. Prioon- infektsioosne proteiin. Prioonhaiguste ühiseks tunnuseks on, et aju hallolluse rakkudes kuhjuvad aegamööda amüloidsed valguladestused, mis lõpuks kahjustavad närviraku normaalset talitlust ja paljudel juhtudel põhjustavad nende surma. 1) Creuzfeldt-Jakobi tõbi (''hullu lehma tõbi'') (0.5-1 haigusjuht/1 miljoni kohta) –
Erythema fixum pärast konkreetse ravimi manustamist Karbituraadid võivad põhjustada Luupuse sarnane sündroom Stevens Johnsoni sündroom Erythema multiforme Lyelli sündroom Riskifaktorid: 1) immunoloogilised naissugu, astma, HIV infektsioon, SLE (Systemic lupus erythematosus) 2) mitteimmunoloogilised naissugu, raske haigus, HIV infektsioon, luupus Atoopia pole riskifaktor!!! Ravimi keemilised omadused: 1) molekulkaal a) väikesed hapteenid, b) suuremad immunogeensed Manustamisviis Risk raskemaks reaktsiooniks ravimi korduvekspositsioonil Diagnostilised testid Penitsilliini allergia 2% ravimit saanutest Anafülaktiline reaktsioon 1/10 000 Pole püsiv Leetritaoline eksanteem Sageli diagnoosimisvead, anamestiline teave väheusaldatav - valediagnoos antibiootikumi allergia asemel ,,viiruseksanteem" Hapteen immunogeenseks siis kui seostub koe valkudega Diagnostika NTT IgE ak (ak erütrotsüüdi vastane antikeha) suurte determinantide vastu
Mida kaugemal fülogeneetiliselt asetsevad 2 liiki teineteisest, seda suurem on nende vahel struktuuriline ja järelikult ka antigeenne erinevus. Suur molekulmass < 1000 daltonit pole immunogeenid (hapteenid) 1000-6000 Da immunogeensus on varieeruv > 6000 Da tavaliselt immunogeenid 50 -100 000 Da tavaliselt parimad immunogeenid Antigeen peab olema keemiliselt keeruline. a) peaaegu kõik valgud on immunogeensed b) karbohüdraadid (polüsahhariidid) on potentsiaalselt immunogeensed (näiteks: ABO veregrupid) c) lipiidid pole tavaliselt immunogeenid d) nukleiinhapped on nõrgad immunogeenid Adjuvandid on vaktsineerimisel kasutatavad lisaained (immuunvastuse tõhustamiseks). Adjuvante kasutatakse immuunvastuse tõstmiseks, kui antigeen on nõrk immunogeen või antigeeni on vähe. Adjuvant: a) pikendab antigeeni püsimist b) võimendab ko-stimulatsiooni signaale c)
Vaktsiinid jagunevad: 1. Elusvaktsiinid: valmistatakse nõrgenenud virulentsusega või avirulentsetest mikroorganimsidest, peamiselt viirustest. Põhjustab organimsi nakatumise, kuid ei põhjusta haigust. 2. Inaktiveeritud e surmatud vaktsiinid. 3. Anatoksiin (kuulub inaktiveeritud vaktsiinide hulka): bakterite endotoksiinid, mis on töödeldud keemiliste või füüsikaliste meetoditega, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused. 20. Põletik, põletiku kulg, põletiku kliinilised tunnused. Põletiku lõpe, põletiku levik. Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg. Põletiku rakulised komponendid ja nende poolt produtseeritud aktiived ained. Ägeda ja kroonilise põletiku erinevused. Põletik on organismi kohalik kaitse- reaktsioon, mille eesmärgiks on piirata ja likvideerida patogeense faktori toime ja tagada kahjustunud kudede paranemine
(NB T-rakud ei tunne ära polüsahhariide ega nukleiinhappeid) Suuruselt: TCR seostab endaga 8-15 aminohappejääki Arvult: antigeensete determinantide arvu määrab MHC molekulide võime siduda antigeene. (sellest tulenevad ka erinevused indiviidide tasemel) Antigeeni immunogeensuse määrab: tema molekuli keemiline koostis, molekulmass, struktuuri komplekssus, geneetiline erinevus (st eristus oma-võõras; samas on osa aineid immunogeensed ühele liigile, kuid mitte teisele, sama võib täheldada ka indiviidide tasemel: Ühel liigil/isendil võib olla puudus/muundunud mingid teatud geenid, mis kodeerivad B- või T-rakkude retseptoreid või on vajalikud APC-del antigeenide esitlemiseks Th-rakkudele), organismi sattumise tee (tugevama immuunvastuse indutseerib immunogeen, mis siseneb subkutaanselt võrreldes intravenoosse või seedesüsteemi- intragastriaalne- kaudse sisenemisega),
(HBcAg, HB core antigen) ja ümbris, milles on hepatiit B pinnaantigeen (HbsAg). Virionis sisaldub ka minoorse komponendina HBeAg. c ja e on peaaegu sama järjestusega, aga protsessitakse erinevalt, HBeAg sekreteeritakse peaasjalikult seerumisse ja ei assambleeru ise, antigeensed determinandid on ka erinevad. HBsAg sisaldavad partiklid vabastatakse seerumisse, on arvukamad kui pärisvirionid. Nad on sfäärilised või filamentjad, immunogeensed. Temas sisaldub 3 glükoproteiini (L, M, S), mida kodeerib sama geen, loetakse samas raamis, aga transleeritakse erinevateks valkudeks erinevatelt stardikoodonitelt. S sisaldub täielikult Mis, mis sisaldub täielikult Lis, C-terminus on kõigil sama. Filamentad HBsAg-d sisaldavad peamiselt Si, vähem M ja L. L glükoproteiin on ülioluline virioni montaažiks, limiteerib filamentide sekretsiooni. HBsAg
annaabi.ee 
