- reaktsiooni tiitrina st. suurimat uuritava materjali lahjendust, mis põhjustab reaktsiooni. 37. Mis on aglutinatsiooni reaktsioon?- AK kandvad osakesed moodustavad Ig reageerides komplekse e. aglutinaate, mis pole vesilahustuvad ja sadenevad raskusjõu mõjul, tekib silmale nähtav teralisus 38. Miks on fluorestsentsmikroskoopia preparaadi ja ELISA testide valmistamise puhul loputamine nii tähtis?- Et välja uhada mitteseostunud AK 39. Mis on seotud antikeha külge immunofluorestsents mikroskoopia puhul?-Fluorestseerivad ained e. markeeritud ained 40. Mida kasutatakse antigeeni või antikeha kandjana lateksagglutinatsiooni puhul?- bentoniiti, kolloidi, aktiivsütt, bakterirakke, lateksit. 41. Kirjelda ELISA meetodit.-AG on seostunud mikrotiiter plaadilelisatakse erinevad AK, et teada saada millise AG on täpselt tegemistKinnitumata AK eemaldatakse loputamisegalisatakse
Ensümaatiline nimetus "Proteolytic Induced Epitope Retrieval (PIER)"). 8.Nimeta immunohistokeemias antigeeni taastavad meetodid 9.Immunohistokeemilise värvingu meetodil võib esineda mittespetsiifiline tausta värving: nimeta põhjus, kuidas vältida -Prim või sek ak mitte-spetsiifiline seondumine -Pesu pole korralikult tehtud -Endogeensed ensüümid 10.Millised kontrollvärvingud on vajalikud teostada immunohistokeemias 11.Nimeta peamised immunohistokeemilised meetodid -Immunofluorestsents meetod -PAP - peroksidaas-antiperoksidaas meetod -APAAP meetod alkaalne fosfataasantialkaalne fosfataas meetod -Avidiin biotiin meetod 12.Mis on kaksikvärving -Vaja ak-produtseeritud erinevates loomades/rabbit, goat/ -Kui erinevates loomadest võib kasutada nende mikstuuri (hoiad aeg kokku) -sek ak valik -Vastava substraadi valik 13.Immunohistokeemilisel värvingul tekkis väga nõrk signaal. Nimeta 5 peamist põhjust. -Ak lahjendus liiga nõrk -Ak ei seondu (ei tunne ära) proteiini
nakkuse tagajärjed?). Chlamydia trachomatis on Euroopas kõige levinum suguhaigus. Aasias avastati laste silma kasvajatest. Naised on 80% asümptomaatilised, aga viga on selles, et ta tekitab väga palju raseduspatoloogiat, enneaegset sünnitust (2 3 x tihemini) ja sigimatust. Vaginaalse sünnituse kaudu saab laps ka nakkuse, reeglina hingamisteedesse. Diagnoosimine: · Koekultuur spetsiifilisus 100%, aga tundlikkus väga varieeruv (40 85%); pole enam kuldne standard. · immunofluorestsents tundlikkus väga varieeruv (50 90%); eeldab kogenud eksperdi kaasamist. · EIA spetsiifilisus hea (93 99%), aga tundlikkus väga väike ja varieeruv (20 85%); nõuab täiendavaid uuringuid. · GenProbe spetsiifilisus hea, tundlikkus parem kui eelmistel (70 85%), aga ikkagi liiga madal. · PCR spetsiifilisus hea (97 100%), tundlikkus varieeruv, aga siiski parim (70 95%); DNA kontaminatsioonioht.
meetoditel, vahel ka biokeemiliselt või bioloogiliselt. Organspetsiifilised autoantigeenid: rakumembraani retseptorid (atsetüülkoliinretseptor) hormoonid (T3, T4) ensüümid (kilpnäärme perokidaas, tsütokroom P4, glutaamhappe dekarboksülaas, maohappe APTaas) Tänu AAKdele saame diagnoosida haigust, ennustada kliinilise haiguse teket, prognoosida haiguse kulgu, hinnata haiguse aktiivsust ja ravi efektiivsust. Kasutatakse: kaudne immunofluorestsents ensüümkaudne immunosorbent-test (ELISA) radioimmunopretsipitatsioonitest (RIP) Western blot e. immunoblotanalüüs automaatanalüsaator Raviks on praegusel ajal põhiliselt kortikosteroidid ja immunosupressiivne (tsüklosporiin) ravimteraapia. Senised ravimeetodid ei ole suunatud tekkepõhjuste vastu vaid on immunomodulaatorid, retseptorite, tsütokiinide jm. toimet pidurdavad ravimid. Olulised uute spetsiifiliste ravivõimaluste otsingud:
Viiruse leviku kontrolliks, tulevase infektsiooni vältimiseks on tähtsad nii humoraalsed kui rakulised mehhanismid. IgM (sünteesitakse 6 päeva jooksul infitseerumisest) ja IgG blokeerivad viiruse vireemilise leviku, teiste kudede järgneva infitseerimise. Immuunsus on aga kahe otsaga: mitteneutraliseeriv antikeha võimendab partiklite rakkuhaaramist. Rakulisest immuunvastusest tingitud põletik võib entsefaliidi patogeneesis oluline olla. Diagnostika. ELISA (IgM, IgG), kaudne immunofluorestsents antikehade määramiseks verest. RT-PCR viiruse RNA määramiseks. Seroloogilised meetodid on teiste flaviviirustega toimuvate ristreaktsioonide tõttu keerulised. Ravi ja profülaktika. Spetsiifiline ravi puudub. Meningiit, entsefaliit, meningoentsefaliit vajavad hospitaliseerimist, toetavat ravi sõltuvalt haiguse raskusest. Põletikuvastaseid ravimeid (kortikosteroide) võib vajadusel kasutada sümptomite leevendamiseks, vajalik võib olla ka intubatsioon, kunstlik ventileerimine.
Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Perinataalsete tuulerõugete korral on suremus kõrgem, kui ema haigestub 5 päeva enne sünnitust või 48 tundi pärast seda. Kaasasündinud tuulerõuged: väärarengud – mikroftalmia, korioretiniit, katarakt, mikrotsefaalia, kurtus, vaimne alaareng. Diagnostika: • kliinilis-epidemioloogiline • viiruse otsene sedastamine algmaterjali preparaadis –immunofluorestsents nahakaape puhul • VZV DNA määramine liikvoris, villisisus. Uuritakse ka haavandikaabet ja koetükikesi. Test: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon ( Real time PCR) • VZV IgM ja IgG määramine seerumis ja liikvoris. Test: ELISA NB! Neuroinfektsiooni diagnoosimiseks ei ole spetsiifiliste antikehade leid liikvoris piisav. Selle tuvastamiseks kasutatakse mikroorganismi-spetsiifiliste antikehade indeksit (MOSAI – microorganism specific antibody index)
annaabi.ee 
