Viga on tavaliselt seotud pealepanemisaparaadi reguleerimise ja poognate lahtilöömise kvaliteediga paberipakis. Halva poognate edastamise põhjused ja lahendused: 1) Paberipaki ülemine serv on valel kõrgusel. Kui paberi pakk on liiga kõrgel võivad tulla topeltpoognad ja kui liiga madalal võivad poognad vahele jääda. Paberi paki serv peab olema esitõkisest 5 mm allpool, sellel vastavalt tuleb reguleerida ka kontrolljalg. 2) Iminappade ebakvaliteetne töö. Vahetada iminappade kummid või süstemi kulunud osad, kontrollida tuleb nende puhtust ja kvaliteeti, vajadusel puhastada neid. Kõrgus tuleks iminappadel reguleerida nii, et kummid puudutaksid õrnalt pealmist poognat. Kontrollida iminappade liikumise ja vaakumi tekkimise sünkroonsust. Vajadusel parandada vead. 3) Paber on laetud staatilise elektriga Kontrollida õhuniiskust paberilaos ja trükitsehhis. Vajadusel viia niiskus vastavusse trükitehnoloogiliste nõuetega
ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et
Nädal pärast viljastamist muneb emasloom pessa suure hulga mune, mis meenutavad väljanägemiselt viinamarjakobaraid. Emasloom valvab mune nelja kuni kuue nädala kestel, puhastab ja pumpab neile pidevalt värsket vett juurde. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Kooruvad vastsed meenutavad oma väljanägemiselt pisikesi 3 millimeetri suuruseid kaheksajalgu. Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, enne, kui meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas
puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud keha eesotsas asetseva suu paksenenud servadest. Üks tuntumaid imiusse on maksa-kakssuulane. Maksa-kakssuulane kinnitub iminappade abil peremees-organismi maksa külge ning toitub peremehe verest ja maksarakkudest. Seedeelundkonna moodustavad neel ja tugevasti hargnenud umbne sool. Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu. Hargnenud sool täidab ka toitainete jaotusaparaadi ülesannet. Vedelad jääkained väljutatakse organismist umbtoruneerude kaudu. Hingamis- ja ringeelundid lameussidel puuduvad. Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sidekoega. Selles paiknevad siseelundid ning varuained
Sagedasemad veel süstikkaksuulane (peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane (kassidel). Troopikas on levinud inimese veres elav vereimiuss, kes on lahksuguline, kuid vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse rennikesse ning jääb sinna kogu eluks. Klass: Paelussid. Välimuselt paelakujulised (pikkus paarist sentimeetrist kuni 15-20 meetrini), lülilise kehaga (4-1000 lüli) selgroogsete sooleparasiidid. Pea puudub, seda asendab iminappade ja teiste kinnitusorganitega varustatud päis. Kaelapiirkonnas toimub pidev lülide moodustumine, edasi järgneb nende kasv ja küpsemine. Iga lüli on nagu iseseisev organism, kus on komplekt emas- ja isassuguelundeid. Ühine kõikidele lülidele on närvisüsteem ja erituselundkond. Seedeelundkond puudub ning nad võtavad soolest ainult peremehe poolt täielikult seeditud toitu. Iga päev väljub peremehe kehast teatud arv parasiidi mune täis tuubitud nn "küpseid" kehalülisid
· loobumine võib põhjustada võõrutusnähte: a) südamepööritus b) värisemine c) valu d) krambid e) teadvuse kaotamine · organism kulub kiirest, enamik narkomaane sureb noorelt LEVINUMAD NARKOOTIKUMID · hasis · marihuaana · amfetamiin · LSD · heroiin · kokaiin · oopium · lahusti 18. INIMESE PARASIIDID SISEPARASIIDID · laiuss kinnitub iminappade abil peensoolde; toitub otse läbi kehapinna; ei ole suud; inimene kõhnuneb; seedehäired; vitamiin B12 vaegus võib tekitada aneemiat · naaskelsaba elab pärasooles; hävitada saab ravimitega VÄLISPARASIIDID · sügelislest ämblikulaadsete hulka kuuluv parasiit; kaevub naha alla, tekitab sügelust · peatäi inimestel, kes ei hooli puhtusest; haakub juuksekarva külge ja imeb verd · riidetäi elutseb räpaste riiete õmbluste vahel, imeb verd
Põõsastest eristatakse sageli omaette rühmana kääbuspõõsad ehk puhmad, mis on lõhivarelised või madalakasvulised (kõrgus > 0,5 m) rohkete harunevate või maadjate võsudega puittaimed. Vaatamata puhma varte lühiealisusele võib kogu taime vanus aga ulatuda kuni mitmesaja aastani. Liaanid on pikkade ja enamasti peente tugevate vartega vään- või ronitaimed, mis ülespoole kasvamiseks väänduvad varrega ümber teiste taimede ja tugede või kinnituvad neile köitraagude, iminappade, kinnitusmuhkude, ronijuurte, leherootsude, haakuvate ogade ja asteldega vm kinnitusvahenditega. Liaanid kasvavad peamiselt troopilistes vihmametsades (rohkem kui 2000 liiki), vähem parasvöötmes. Liaani varre pikkus ületab sageli kuni tuhandeid kordi varre läbimõõtu. Liaanide hulka kuuluvad maailma pikimad taimed, millede varre pikkus võib ulatuda kuni 200 m. Lisaks eelpoolnimetatuile võib puittaimedeks lugeda ka neile lähedasi poolpõõsaid e
annaabi.ee 
