Ta kasvas väga vaestes oludes ja oli poisikesena paar aastat ühes vokaalkvarteis, kuni vaeslastekodus õppis selgeks trompetimängu.Mänginud kaks aastat Oliveri orkestris, alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga Hot Five ja saavutas kohe suure menu.Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazz'ist on saanud eeskätt solistide muusika.Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikus,väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazz-muusikute imetlusobjekti. Teine Jazzi keskus oli Chicago.Seal elavnes eriti sealsete koolipoiste huvi selle muusika vastu. Sain teada seda, et seda muusikat osad usklikud vihkasid ja tahtsid seda üldse ära keelata.Minu arust pole sellel muusikal viga midagi.See muusika oli väga popp nii euroopas kui ka Ameerikas ja selle muusika järgi tantsiti igal pool pubides.Ning jazz oli suureks kontrastiks klassika muusikale.
Inimese nägu idealiseeritud. Kreeka iluetalon. Hellenistlik aeg: pronksitehnika, antiikkreeka mütoloogia erinevad stseenid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit , mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge
kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit (pilt1), mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab
nöörimas. Juba kaasaegsed mõistsid Lysippose kunstikäsitluses muutust varasemate aegade skulptuuridega: ta ei kujutanud inimesi sellisena nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. Koolkonnad Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. 12 Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit, mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab
"King Oliver'sCreoleJazzBand" juht. Selle orkestri liikm ed olid esimesed neegermuusikud , kelle esituses 1923. a. anti välja jazzheliplaat.] mänginud kaks aastatOliveriorkestris,alustas ta heliplaadistamistoma ansambliga "Hot Five" ja saavutas kohe suure menu. Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazzist on saanud eeskätt solistide muusika. Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikkus, väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazzmuusikute imetlusobjekti. Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti trompetimängu ja laulu vahel. 9. DIXIELAND (20. sajandi esikümme) New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Tundub, et valgete orkestrid tegutsesid sam aaegselt m ustadega orkestritega. "Papa"-Jack Laine juhtis New Orleansis ansambleid alates 1891 aastast ja teda tuntakse kui valge jazzi isa
1922 aastal läks ta Chicagosse, et liituda King Oliver'i ansambliga. Selle orkestri liikmed olid esimesed neegermuusikud , kelle esituses 1923. a. anti välja jazzheliplaat. Kaks aastat hiljem alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga "Hot Five" ja saavutas kohe suure menu. Tema teeneks oli, et jazzist sai solistide muusika. Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikkus, väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast tolle aja jazzmuusikute imetlusobjekti. Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti, trompetimängu ja laulu vahel. MUUSIKA KUULAMINE 16 1. George Lewis New Orleans Jazz Band - Mahogany Hall Stomp (http://www.youtube.com/watch?v=jCdWvCblaW8) 2. King Oliver Jazz Band St. James Infirmary (http://www.youtube.com/watch?v=4w6RomPNgPw) 3. Louis Armstrong Hot Seven - Wild Man Blues (http://www.youtube.com/watch?v=xO3k-S_pqK4) Vinüül 17
annaabi.ee 
