Fifth level Okaspuude tähtsus: v Rohelus talvel v Rahulik taust soolotaimedele v Puit - ehitusmaterjal, paberi- tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal v Vaik- keemiatööstuse tooraine, kasutatakse loodusravis v Okkad - okkajahu, -pasta, parfümeeriatööstuse tooraine v Kasvud, pungad - kasutatakse rahvameditsiinis v Kadaka marikäbid - maiseaine jookide, toitude maitsestamiseks v Kasutatakse ilupuudena Paljasseemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele
Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid. Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Seda tamme kasvatatakse Eestiski ilupuudena parkides kui ka aedades. Üldiselt on punatamme puitu kerge töödelda nii käsitsi kui ka masinatega. Punane tamm on väga kõrgelt hinnatud puit. Seda saab liimida, peitsida, poleerida ning viimistleda. Punatamme kasutatakse peamiselt mööbli, uste, akende, parketi, põrandate, sõidukite puitosade ning ehituskonstruktsioonide tegemiseks. See kuivab aeglaselt ning vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. 1. 2. 3. 4. 1
Levinud on kased, sanglepad, männid jms. Varem mainitud ja ka taustal asuval Alam-Pedja looduskaitsealal on säilinud ka lammimetsad. Sanglepp Sanglepp (Alnus glutinosa) on sitke niisketel aladel elav puu. Tal on must tugev koor. Tema käbisid kasutatakse ka rahvameditsiinis. Puu sees on ka palju huvitavaid värvaineid. Paju Pajud (Salix) eelistavad kasvada veekogude ääres. Pajusid kasutatakse väga palju ilupuudena. Paju on väga laialdaselt kasutuses rahvameditsiinis. Tüüpilised loomad Looduskaitsealal on palju erinevaid loomaliike, imetajatest-limusteni. Vesirott Vesirott (Arricola terrestris) ehk mügri on pisinäriline kes elab soos. Kährikkoer Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlane, rebase kehaehitusega ja pesukaru näoga. Toiduahelad Põõsas Metskits Ilves
Kesk- Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks, kuna nende okkad püsivad hästi küljes ja lõhnavad meeldivalt. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 21 Eestisse on sisse toodud umbes 20 nululiiki. Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi
arill) o Sugukond männilised Igihaljad puud (v.a lehis) Lehed nõeljalt teravad, asuvad üksikult või kimpudena lühivõrsetel Seemned kileja tiivaga Eestis looduslikult harilik mänd ja harilik kuusk, ilupuudena mitmeid liike veel Esindatud on ka perekonnad lehis, nulg, ebatsuuga ja tsuuga. o Sugukond küpressilised Ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad Lehed nõeljad (okkad) või soomusjad, vastakuti või männases
arill) o Sugukond männilised Igihaljad puud (v.a lehis) Lehed nõeljalt teravad, asuvad üksikult või kimpudena lühivõrsetel Seemned kileja tiivaga Eestis looduslikult harilik mänd ja harilik kuusk, ilupuudena mitmeid liike veel Esindatud on ka perekonnad lehis, nulg, ebatsuuga ja tsuuga. o Sugukond küpressilised Ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad Lehed nõeljad (okkad) või soomusjad, vastakuti või männases
kaupa, kolmetahulised kui 5-kaupa. Käbid puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp – apofüüs. Puit kollakaspruun, vaigune. Perekonnas 100 liiki (harilik, mägi, keerd, makedoonia, valge, siberi seeder). Eestis looduslikult ainult harilik. Leviala peamiselt põhjapoolkera: Põhja-Ameerika, Euraasia, ka Fillipiinidel. Kasutatakse laialdaselt ehituses (palgid, plangud, mööbel, uksed), tõrv, tärpentiin, süsi. Seedermänni seemned toiduks. Ulatuslikult kasutatakse ka ilupuudena. Harilik mänd: Pinus sylvestris Kasvab suurel maa-alal Euroopas ja Aasias, pole Taanis. Kodumaine liik. Kõrgus oleneb kasvukohast, rabas paar meetrit, viljakal kasvukohal 30m. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik, väga valgusenõudlik. Okkad 4-7cm, kahekaupa, teravatipulised, rohelised, nõrgalt keerdunud. Pungad piklikmunajad, oranžpruunid, vaigused. Käbid 3-7cm pikad, pruunid, puised. Puit helepruun, väga heade tehniliste omadustega. Pehme ja kerge
ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pinus sylvestris - Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Männikud katavad 33,0% Eesti metsamaadest. Kõrgus 40...50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5m. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud
annaabi.ee 
