Klassikaline ajastu Klassikalisel ajastul kaunistati enamasti templeid relieefidega ning loodi palju jumalakujusid. Kujusi loodi veel ka kõnemeestest ning olümpiavõitjatest. Klassikalisel ajastul hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi. Klassikalise ajastu skulptuurid on kõik valdavalt pronksist, ning pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on märksa vastupidavam kui kiviblokid. Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: 1)kõrgklassika 5. saj eKr 2)iluklassika 4.saj.eKr. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tihedad olid nn. akti- alasti kujud. See võte võimaldas paremini kujutada harmoonilisi kehasid. Hellenistlik skulptuur Hellenistlik skulptuur muutus märksa toretsevamaks ning nii mõneski töös esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedus
· Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust · See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" · Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes · Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju · Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt · Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr · Kõrgklassikat hinnatakse rohkem · Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast · Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron · Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid · Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias · Kuju asus Zeusi templis · Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed
Sellega lõi ta kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi. Selle proportsioonid kujunesid kaanoniks. Hoogne liikuvus on kehastatud oletatava Poseidoni kahemeetrises figuuris (5. saj. e.Kr., säilinud pronksist origiaal) Myron Ateena koolkonnast. Tuntud on tema "Kettaheitja". Myron on teinud ka animalistikat. 4. saj. e.Kr. kutsutakse iluklassikaks. Kaob pidulik rahu, skulptuurid muutuvad emotsionaalsemaks, teemad muutuvad dramaatilisemaks (lahingud, surm). Praxiteles iluklassika parim esindaja Ateena koolkonnast. Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid. "Hermes Dionysus-lapsega" on ilmselt originaalina säilinud teos. Lysippos Sparta koolkonnast, valmistanud väga palju skukptuure (4. saj. e.Kr.). Töötas Aleksander Suure õukonnas. Hakkas skulptuura ruumi keskele paigutama ja neid igast küljest viimistlema. Lõi portreeskulptuure (Aleksandrist) Skopas Ateena koolkonnast
Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad". Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes. Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju. Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt. Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr; iluklassika 4. saj eKr. Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron. Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias. Kuju asus Zeusi temples. Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed
Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron. Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias Maalikunst ja vaasid Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte
· Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust · See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" · Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes · Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju · Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt · Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr · Kõrgklassikat hinnatakse rohkem · Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast · Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron · Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid · Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias · Kuju asus Zeusi templis · Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust
PHEIDIAS kasutas arvukalt õpilasi, kelle seas oli ka kuulus filosoof SOKRATES. Ta kasutas õpilasi koguaeg nende kujude tegeminse juures. PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena. Hellenistlik ajastu. 4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast: PRAXITELES, kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka skulptuuri ka nais akti ja tema üks originaal teos on säilinud tänapäevani "Hermes Dionysos- lapsega", ja SKOPAS, Sparta koolkonnast LYSIPPOS. Esimene nais akt on "Kuidose Aphrodite", mille tellisid preestrid. Aprotitet kujutatakse seal ujuma minnes. Modelliks oli tuntud nais hetäär. Ka LYSIPPOS oli väga viljakas. Teada on vähemalt 1500 tema teose nimetust, millest on säilinud kümneid teoseid, kuid siiski koopiatena
annaabi.ee 
