coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire, aeglane, tantsuline, kiire), kus esimene osa on sonaadivormis.
FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on tundnud huvi selle vastu, kuidas maailm tekkis ja mis on Jumal, kuigi vaatenurk on erinev. Filosoofia näeb ümbritsevat kriitiliselt, kriitiline mõtlemine peab lugu küsimustest miks ja mis. Religioosne mõtlemine eelistab kahtlustele vahetut tõekspidamist, dogmat. Filosoofial ja ilukirjandusel on läbi aegade olnud niipalju ühist, et nii mõnigi kord on neid olnud raske eristada. Filosoofe ja kirjanikke huvitab mõlemat tõe tunnetamine ja maailma väärtustamine. FILOSOOFIA PÕHIFUNKTSIOONID 3 põhifunktsiooni: - Ontoloogia ehk olemisõpetus, mis tegeleb küsimustega: mis on maailm, jumal jms- - Gnoseoloogia, kas maailm on tunnetatav, kuidas tunnetada tõde jms. - Aksioloogia e väärtusõpetus, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni.
Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Igas elavas keeles on suur osa rahvusvahelisel leksikal. Vene keeleski on rohkesti laensõnu. Ainuüksi viimase 15 aastaga on sõnavara oluliselt rikastunud. Olgu näiteks kas või sellised igapäevased, põhiliselt inglise ja prantsuse keelest tulnud sõnad, mis ju tuntud ka eesti keelekasutuses -nagu presentatsioon" (), ,,meer" () ja paljud teised. Vene keele kui võõrkeele õpetamisel on eriline tähendus ilukirjandusel. Tundmata kuulsate vene kirjanike teoseid, pole võimalik tunnetada vene kultuuri. Just ilukirjanduses avaldub kõige ilmekamalt vene inimese olemus. Tõlge pole üldjuhul võimeline edasi andma teose tõelist õhustikku. Sellepärast püüavad paljud välismaalased õppida vene keelt selgeks mitte ainult suhtlemise eesmärgil, vaid ka selleks, et oleks võimalus tutvuda vene kirjanduse tippteostega originaalis. Tähestik, mida vene keeles kasutatud, pole alati olnud ühesugune
Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile"-paljud in-d võtsid seda kui
Venemaa on maailmas teisel kohal energiaressursside nafta ja gaasi poolest, mida eksporditakse ka teistesse Euroopa ja Ameerika riikidesse. Keel Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma. Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Igas elavas keeles on suur osa rahvusvahelisel leksikal. Vene keeleski on rohkesti laensõnu. Ainuüksi viimase 15 aastaga on sõnavara oluliselt rikastunud. Vene keele kui võõrkeele õpetamisel on erilist tähendus ilukirjandusel. Tundmata kuulsate vene kirjanike teoseid, pole võimalik tunnetada vene kultuuri. Just ilukirjanduses avaldub kõige ilmekamalt vene inimese olemus. Haridus ,,Õppimine on valgus, mitteõppimine pimedus," ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ)
tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda. Esteetika poeetika püüab jõuda kirjanduslike tekstide kunstilise tervikuni, ilu seaduste alusel. Kujundikeele mõistmine on loomise eelduseks, see lubab mõista ja vallata kunsti. Kujundlikud võtted ja mudelid püsivad Kujundlik kõne on mitmetähenduslik
kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite, hõimu ja rahva esiisade kangelastegudest, inimkonna tulevikust. narratiiv- ehk lugu. Jutustus toimunust, sündmuste esitamine ajalises järjekorras kas suuliselt või kirjalikult. Üldiselt on igasugusel tegevust edasi andval tekstil, müüdil, muinasjutul, ilukirjandusel, ajalooraamatul, filmil jne, narratiivne ülesehitus. valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist. Loomad kujutavad erinevaid inimtüüpe, nt hunt julm. Iseloomulik moraal/ elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud. õhtujutt ehk unejutt- traditsioonilises vormis lugu, mis esitatakse lapsele enne magaminekut rituaali osana
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud
annaabi.ee 
