Vanemad ei esita lapsele ei mingeid nudmisi ega soove. Positiivne on see et laps saab suhteliselt palju thelepanu ja armastust. Halb on aga see et puuduvad piirid ja lapse eest tehakse kik ra ning ta ei pi iseseisvust. Sellise kasvatuse tagajrjeks vib olla vastutustundetu ja hoolimatu suhtumine inimestesse ja ldse oma vanematesse. *Autoritaarne kasvatus: piirid on aga armastust mitte. Positiivseks vib pidada seda et laps ritab suhteliselt oma vanematele meelejrgi olla et nad armastust ilmutaksid. Talle on paika pandud piirid ja ta jlgib neid. Halb aga see, et laps vib olla vga masenduses ja ksik kuna ta ei saa piisavalt armastust. *Suunav kasvatus- Armastus ja piirid. Last aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. Hea on see et laps saab nii palju thelepanu kui ta ise soovib ja vajab tal lastakse tegutsefa endaette kui ta tahab. 7)Mis on nnepositsioon, kuidas see vib mjutada lapse kasvukeskkonda? Snnijrjekorrast tulenev koht dede-vendade ehk nnaste hulgas.
mustuse eest. Ka väikelaste turvalisus sõltub suurel määral vanematest. Neil puudub nii füüsiline kui vaimne valmidus turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingusse kuuluvate paljude väga keeruliste tegevuste sooritamiseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71) Puberteedieas arenevad sellised omadused ja kuigi noored inimesed on juba iseseisvamad, sõltuvad nad siiski täiskasvanute juhtimisest ja järelvalvest. Täiskasvanutelt oodatakse, et nad ilmutaksid sõltumatust turvalise keskkonna säilitamisel ning seda nad kodus, tööl, mängides ja reisimisel teevadki. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71) Vanaduses võib inimene küll soovida säilitada sõltumatust selles elamistoimingus, kuid asjaolud ja vananemisprotsessi mõjud muudavad ta teistest sõltuvaks, vähemalt teatud määral. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71) 4.2. Sõltumatus ja vaegurlus Kuigi sõltumatus turvalise keskkonna säilitamisel on täiskasvanueas normaalne, tuleb
kanepisaaduste puhul kindel olla, millega seda koguste suurendamiseks kokku segatakse ja missugustes tingimustes toodetakse. Nii on näiteks tavalisemad hasisi lisandid maapinnalt kraabitud muld, masinaõli, henna, vinüül, piimapulber, tärpentiin või harilik kaamelisõnnik. Nähes, millistes kogustes tarbivad Eesti elanikud alkoholi ja tubakat, ei ole vähimatki põhjust loota, et Eesti inimesed kanepit tarvitades ootamatult mõõdutunnet ilmutaksid... KANEP TÕMBAB SIND!!!!
mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksis- teeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jät- kumisse pärast indiviidi surma, siis on vaja, et hinged või surnud elavatele ennast vahel ilmutaksid. See süvendab veenab usku nendesse. Näiteks, et kui uskuda inglite olemasolusse, peavad nad vahel inimestele ennast ilmutama. Usk on eelkõige veendumus. Usk on ka väga hea ,,vahend" ini- meste käitumisnormide ,,juhtimiseks" või parandamiseks. Ilmselt on religiooni olemasolu võimalik ainult madalama arengutasemega tsivilisatsioonis, kus teadus pole veel väga arenenud. Teaduse puudumine võimaldab ühiskonnas usu laia levikut, kuid teaduse areng omakorda pärsib seda. Tsivi-
mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksis- teeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jät- kumisse pärast indiviidi surma, siis on vaja, et hinged või surnud elavatele ennast vahel ilmutaksid. See süvendab veenab usku nendesse. Näiteks, et kui uskuda inglite olemasolusse, peavad nad vahel inimestele ennast ilmutama. Usk on eelkõige veendumus. Usk on ka väga hea ,,vahend" ini- meste käitumisnormide ,,juhtimiseks" või parandamiseks. Ilmselt on religiooni olemasolu võimalik ainult madalama arengutasemega tsivilisatsioonis, kus teadus pole veel väga arenenud. Teaduse puudumine võimaldab ühiskonnas usu laia levikut, kuid teaduse areng omakorda pärsib seda. Tsivi-
41 mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksis- teeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jät- kumisse pärast indiviidi surma, siis on vaja, et hinged või surnud elavatele ennast vahel ilmutaksid. See süvendab – veenab – usku nendesse. Näiteks, et kui uskuda inglite olemasolusse, peavad nad vahel inimestele ennast ilmutama. Usk on eelkõige veendumus. Usk on ka väga hea „vahend“ ini- meste käitumisnormide „juhtimiseks“ või parandamiseks. Ilmselt on religiooni olemasolu võimalik ainult madalama arengutasemega tsivilisatsioonis, kus teadus pole veel väga arenenud. Teaduse puudumine võimaldab ühiskonnas usu laia levikut, kuid teaduse areng omakorda pärsib seda
annaabi.ee 
