Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999)
Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine, Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? EKM- i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Eestikeelsed trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eesti ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; Soome- ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Eesti Ahritektuurimuuseumi raamatukogu Eesti Rahvamuuseumi raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu Kaitseväe Sõjamuuseumi raamatukogu 34. Nimeta rakenduskõrgkoolide raamatukogusid Eestis.
Koostöös raamatukogudega infosüsteemide arendamine, juurutamine, standardite ja juhendmaterjalide väljatöötamine Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete koordineerimine Liikmesraamatukogude nimel läbirääkimiste pidamine e-teenuste arendamiseks 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid Soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate Raamatukogu - Tallinnas 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Viljandi Muuseumi raamatukogu Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu Eesti Meremuuseumi raamatukogu Pärnu Uue Kunsti Muuseumi raamatukogu Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatukogu 34
kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine; Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine; Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine; Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende ilmumiskohast); Baltimaid ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid; Fennougristika(soome-ugri keele ja kultuuri) alaseid teatmematerjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? eesti pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis Eesti Põllumajandusmuuseumi raamatukogu
Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style
Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3., parand. tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Lõputööde puhul (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd) lisatakse nurksulgudes töö liik. Nt: Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool.
Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style
Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). 3 5 Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3.,parand.tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Lõputööde puhul (diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd) lisatakse nurksulgudes töö liik. Nt: Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö].Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool.
Teoseid- Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, Eesti biograafiline leksikon, eesti entsüklopeedia, geograafia instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed. Eesti kirjandusmuuseum- Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid. Eesti kultuurilooline arhiiv- sisaldab: käsikirjalisi kogusid, fotokogusid, kunstikogusid, andmebaas ELLEN, elulood. Eesti rahva muusem- suur fotokogu: umbes 208 000 fotot ja muuseumiesemete digifotosid 15 tuhat. Esemekogu ja filmiarhiiv
annaabi.ee 
