slaavlased suure osa Bütsantsi elanikkonnast. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik Esimene venelaste riik, mis oli püsiv ja laius nüüdise Venemaa territooriumil oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik. Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste hõimud poljaanid ja nende naabrid kasaaridele. Põhjahõimud polnud asjade käiguga nõus. Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda". Kuid vabadus osutus neile üle jõu käivaks ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad
kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja
Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse hetkel enamasti Krolli meetodit. Enim levinud ühendit titaandioksiidi, kasutatakse valgete pigmentide tootmisel. Titaan on on levikult üheksas element maakera koores ja seitsmes levinuim metall. Teda leidub nii eluorganismides, tardkivimites, setetes kui ka veekogudes. Konstruktsioonimetallide osas on titaan neist neljandal kohal, titaani edestab raud, alumiinium ja magneesium. Suuremad leiukohad meie lähedal asuvad näiteks Soomes, Venemaal Ilmeni mägedes, Rootsis ja Norras ja maailma suurimaks titaanivalge ehk TiO 2 tootjaks oli hiljuti Soome firma KEMIRA. Maailmas mujal leidub näiteks titaanimaaki veel Lõuna-Aafrikas Transvaalias, Indias ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. 2.1. Titaani keemilised omadused Titaan on looduses alati seotud teiste elementidega. Ta oksüdeerub koheselt, kui puutub kokku õhuga. Lisaks reageerib kergesti hapikuga temperatuuril 1200°C kui ka 610°C juures, siis kui
armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese
kätese.(tal oli 8 poega ja 4 tütart ja seepärast hüüdnimi suurpesa) Oma valitsemise ajal laiendas oluliselt piire ja surus maha ka kõik katsed tema võimu piirata. Suri 1212 aastal ja selleks ajaks oli V-S võimsaim vürstriik. 22. Novgorodimaa ja seal elavad rahvad Oli üks arenenumaid ja rikkamaid piirkondi Vana-Venes. Oli sillaks Vene ja L-Euroopa vahel. Südameks olid Sloveeni hõimude alad mis paiknesid Ilmeni järve ja sellest väljuva Volhovi jõe lähistel ning Onega ja Laadoga järve ümbruses vadjalaste ja karjalastega asustatud piirkonnad. 9-10 saj allus Novgorodile suht väike ala Ilmeni järve lähistel kuid juba järgmisel sajandil ulatusid valdused Onega järve ja soome lahe kallasteni. Laienemisel oli oluline roll palgasõduritel. Kogu Novgorodimaa oli jagatud viieks provintsiks. Lõunapoolsetes viiendikes elasid slaavlased, põhjapoolsemates
head kaupa. Karusnahad soome-ugri rahvastelt, kellelt andamit nõuti. Novgorodi ka küllaltki kõrgel tasemel käsitöölisi, toodeti ehteid, lukke jne. Läände müüdud toorainete ja Novgorodis valmistatu. Nii andamiskogumisega kui kaubavahetusega Siberi rahvastelt tulu. Novgorodi bojaarid säilitasid võimu Novgorodi väliste rahvaste üle, nt tatarlaste. Novgorod Volhovi jõe kahel kaldal, umbes kuus kilomeerit Ilmeni järvest kaugel. Rjuriku linnus (Volhovi lähedal) järve lähedal. Novgorodi tähendus ,,uus linn", uus mille suhtes? Tõenäoliselt Rjuriku linnuse suhtes. 859 mainitud Novgorodi vanema surma, arheoloogiline materjal, et linn tekkinud umbes 10. sajandi keskel. Novgorodi linn koosneb kolmest kokkukasvanud asulast. Novgorod jõe äärne ala, piisavalt niiske, palkidest tänavasillad, hoonete vaiasid, peale uued. Puit ideaalselt säilinud, kultuurikiht 7 meetrini ulatuv. Nende põhjal hea
juuli seisuga. Reaalselt viibis Saksa väekoondiste väljaviimine Lätist ja Leedust veel mitu kuud, kuigi seda sätestas ka 28. juunil 1919 allakirjutatud Versailles' rahuleping. Sõjategevus juulis–augustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; 16. juunil 1919 alustas Punaarmee uut vastupealetungi Petrogradi alla jõudnud Vene valgete Loodearmee vastu, kes suruti juuli alguseks Lauga jõeni. Seal peatasid enamlaste väe Lauga jõe ja Ilmeni järvede liinile kaitsele seatud Eesti väeosad. Samaaegselt muutus olukord ärevaks Pihkva ümbruses, kus Rahvavägi pidas ägedaid kaitselahinguid. Augusti teisel poolel algas punaarmeelaste suurrünnak eesmärgiga vallutada Pihkva. Eesti väejuhatus suunas linna kaitseks kohale kõik reservid ning koos Loodearmeega suudeti Pihkvat mõnda aega kaitsta. Kuna aga üldine sõjaline olukord oli keeruline ning Eesti sõdurid ei soovinud sõdida
Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset
annaabi.ee 
