· Ookeanide keskmine sügavus on 3,8 km. · Maa ümbermõõt piki ekvaatorit on 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. · Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. · Kogupindala on 510 065 284,702 km². · Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³. · Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. · Maa polaarraadius on 6356,750 km. · Maa keskmine raadius 6372,795 km. · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. · Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C madalaim õhutemperatuur on 89,6° C ...Veel miskit harivat! · Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. · 20. sajandi keskelt on inimesed saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. · Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. (See nurk on aastaaegade põhjustajaks) · Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on
See nurk on aastaaegade põhjustajaks. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale
piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C .Keskmine õhurõhk on 101 325 Pa. Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil asteroidid intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi
planeetide seas on Maa suurim. *Maa kogupindala on 510 065 284,702 km². *Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³. *Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. *Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. *Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. *Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h *Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: * Raud 34,6% (massiprotsent) * Hapnik 29,5% * Räni 15,2% * Magneesium 12,7% * Nikkel 2,4% * Väävel 1,9% Maakoor iseenesest koosneb aga kergemaist elementidest: * Hapnik 46% * Räni 28% * Alumiinium 8% * Raud 5% * Kaltsium 4% * Naatrium 3% * Kaalium 3% * Magneesium 2%
Mitte kõik vääriskivid pole ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus. 6 Graniit Töötlemata vääriskivi Maa temperatuur... Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6° C. Liikumine... Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).
Päikese. Tiirlemisperioodi pikkus on üks aasta. Kaugus päikesest on 1 astronoomiline ühik. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.Pöörlemissuund on päripäeva.Pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustaja. TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C. Maa on kaugelt vaadates sinistest ja rohelistest laikudest koosnev planeet. MAGNETVÄLI Maa magnetväli on magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse.
Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Kogupindala on 510 065 284,702 km². Planeedi mass on 5.9736×1024 kg. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%). Maal on kaaslaseks Kuu. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Pinnatemperatuur on +25 kuni -125 kraadi. Marss on üsna ebatasane planeet .Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise
Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit; kahekordistub ööpäeva pikkus umbes 6 miljardi aasta pärast. Üks Maakera pööre ümber oma telje umbes 24 tundi (23 h 56 min. 4,10s). Kuu aeglustab Maa pöörlemist umbes 1,5 millisekundi võrra sajandis. Fakte maast · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. · Maa tiirlemisperiood on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. · Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h. · Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Käesolev teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli
lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine: Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s. Temperatuur: Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6 °C. Elu planeedil Maa Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See
Vedel vesi puudub, pilvekiht koosneb väävelhappest. Veenusel puuduvad kaaslased. MAA Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Nähtavasti sai ka planeet Marss selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendri kolmandale kuule- märtsile. Nagu Maal, vahetuvad ka Marsil aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel
Maa mass on 5.9736×1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3. Atmosfäär koosneb 77% lämmastikust ning 21% hapnikust, lisaks süsihappegaas ja veeaur. Kaugus Päikesest on 149,600,000 km. Kaaslasi on Maal üks Kuu. Pind on ligikaudu 71% ulatuses kaetud ookeanite ning 29% ulatuses maismaaga, toimub pidev suurte maakoore plokkide (nn. laamad) liikumine, mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. Keskmine temperatuur on 14° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6° C. Aastaaegu on neli (talv, kevad, suvi, sügis). Maal on elu võimalik Marsi mass on üks kümnendik Maa massist. Tihedus on 3,97 g/cm3. Atmosfäär on väga hõre, koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%), lisaks lämmastikust, argoonist ja väikese lisandandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%).
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 srekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km
Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). [3] Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. [3] Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. [3] 4.2 Maa ehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel.
annaabi.ee 
